USA tolliametnikud arestisid sadamas umbes 1000 Porschet, mitusada Bentleyt ja mitu tuhat Audit, kuna Volkswageni Grupi hiina allhankija rikkus väidetavalt sunniviisilise töö vastu võitlemise seadust.
VW ütles, et probleem oli seotud ühe väikese elektroonikakomponendiga. Kuigi Volkswagen ei teadnud väidetavalt probleemsete detailide päritolu, andis ta sellest USA võimudele kohe märku, kui tarnija teatas, et need on pärit Loode-Hiinast.
Miks juhtus?
USA-s on selline õigusakt nagu Uiguuride sunniviisilise töö ennetamise seadus (Uyghur Forced Labor Prevention Act, UFLPA), mille kohaselt on import Hiina läänepoolsest Xinjiangi piirkonnast keelatud, kuna eeldatakse, et nende kaupade valmistamisel on kasutatud sunnitööd.
Xinjiangi pealinnas Urumqis asuv tehas on VW ühisettevõte Hiina autotootjaga SAIC, kus varem toodeti Volkswagen Santanat. Praegu aga viivad selle ligi 200 (eri andmetel 197-240) töötajat, kellest 24% on vähemused, sealhulgas uiguurid, läbi juba valminud sõidukite lõplikku kvaliteedikontrolli, mis saadetakse seejärel piirkonna edasimüüjatele.
Siiani ei läinud probleem Hiina piiridest välja, kuna seal toimetati Hiina siseturule mõeldud toodanguga ning seetõttu ei muutunud kriitika väga teravaks. Nüüd aga sattus seal valmistatu eksporti ja kohe oli pahandus käes.
Taust:
Volkswagen on üks viimaseid suuri Euroopa tootjaid üldse, kes veel tegutseb Xinjiangis ning teenib kolmandiku oma üleilmsest müügist Hiina turult. Volkswagen on ka ainus suur autotootja, kes on aastaid pälvinud kriitikat seal äri ajamise eest.
VW on kohustatud tegutsema Xinjiangis kuni 2029. aastani. Lepingu ennetähtaegne ülesütlemine oleks üks võimalik viis oma tegevuse seal lõpetamiseks – kuid kas hiina partner ja riik ka sellega nõus oleksid?
See lõpetamine pole sugugi lihtne, kuna Hiinas käib autotehase ehitamine oma reeglite järgi. Välisinvestorid pidid kaasama hiina partneri (antud juhul SAIC) ning Volkswagen oli kohustatud rajama kõigepealt Xinjiangi tehase, saades alles seejärel loa rajada kümmekond tootmist mujale Hiinasse.
Lisaks võidi SAIC-VW tütarettevõtte poolt hallatava Turpani katseraja ehitamisel hiljutise aruande kohaselt samuti kasutada sunnitööd. Turpan aga asub samas piirkonnas, kus valitsust on süüdistatud uiguuride ja teiste moslemivähemuste sunnitööle rakendamisel (ca 200 km Urumqist).
Mitmed Xinjiangis toimetavad lääne rõivafirmad, sealhulgas H&M, Primark ja Zara, on pidanud oma tarneahelaid tõsiselt üle vaatama pärast mullu detsembris avaldatud aruannet, mille kohaselt võivad nad uiguuride tagakiusamist kaudselt õhutada.
Saksamaa suurim keemiakontsern BASF teatas aga hiljuti, et loobub oma osalusest seal piirkonnas paiknevas kahes Saksa-Hiina ühisettevõttes. See suurendab survet Volkswagenile.
VW tellis eelmisel aastal auditi, mis ei leidnud veenvaid tõendeid selle kohta, et Xinjiangis kasutati sunnitööd, mis aga ei rahuldanud kriitikuid, kes on jätkuvalt mures inimõiguste rikkumise pärast.
Viimase kümnendi jooksul on hinnanguliselt vähemalt miljon uiguuri viidud sunnitöölaagritesse osana Hiina katsetest elanike vastupanu maha suruda ja vägivaldselt integreerida. Inimõigusorganisatsioonid ütlevad, et sunnitöö, piinamine ja mošeede hävitamine on seal piirkonnas laialt levinud praktika.
Hiina kommunistlik partei on neid süüdistusi mõistagi korduvalt eitanud.
Kuidas edasi?
Volkswageni pressiesindaja ütles, et ettevõte “…võtab süüdistusi inimõiguste rikkumiste kohta väga tõsiselt nii ettevõtte sees kui ka tarneahelas. Loomulikult hõlmab see ka kõiki väiteid sunnitöö kohta.”
Ainult Urumqi tehasest loobumine BASF eeskujul polekski Volkswagenile väga suur kaotus. Kui seeläbi aga keelataks tegutsemine ka mujal Hiinas, oleks tegu probleemiga, millest toibumine võtaks väga palju aega ning raha.
Probleemse komponendi lubab Volkswagen kohe välja vahetada uute varuosade saabumisel, kuid viivitus võib kesta märtsi lõpuni. Senikaua aga seisavad autod tollis ja ootavad oma saatust.
Foto: Volkswagen
