Esmaspäev, 7. oktoober 2024
Saage tuttavaks: Bugatti Tourbillon, järjekordne hüperauto legendaarselt üliautode tootjalt – alates 2026. aastast toodetakse seda kuni 250 eksemplari. Hinnad algavad Euroopa Liidu sihtturgudel 3,8 miljonist eurost.

Bugatti kaubamärgi taassünni kuulutajaks peetakse 1001-hobujõulist hüperautot Veyron. 2016. aastal üllatas tootja Chironiga, mille mootorist kappas välja kuni 1500 hobust. Kapotialune staar on maailma üks parimaks peetud W16: 8 liitrit ja neli turbot. Bugattit on muuhulgas nimetatudki hüperautode pioneeriks.

20 aastat hiljem on tootja tulnud välja uue platvormiga ja jõuallikaga. Auto nimeks Bugatti Tourbillion ning see on Chironile vääriline järglane: võimsust kuni 1800 hj, kapoti all on V16, maksimaalse pöördemomendiga 900Nm. Moodsale ajale kohaselt on tegu pistikhübriidiga.

Tootja sõnul kiirendab Tourbillon 0-100 km/h 2,0 sekundiga. Kiirendus 0-st 400 kilomeetrini tunnis tuleb ära veidi vähem kui 25 sekundiga. Auto tippkiirus on 445 kilomeetrit tunnis.

Bugatti tegevjuht Mate Rimac ütles esmaesitlusel, et Bugatti Tourbilloni saamislugu juhtis igal sammul 115-aastane Bugatti ajalugu ja Ettore Bugatti enda sõnad.

“Tema mantrad “kui võrrelda, pole see enam Bugatti” ja “miski pole liiga ilus” olid teejuhiks nii mulle isiklikult kui ka disaini- ja insenerimeeskondadele, kes soovivad luua Bugatti hüpersportautode loos järgmist põnevat ajastut,” rääkis Rimac.

„Sellised ikoonid nagu Type 57SC Atlantic, mida tunneme maailma kauneima autona või Type 35, läbi aegade edukaim võidusõiduauto, ja Type 41 Royale, üks kõigi aegade ambitsioonikamaid luksusautosid, on meie kolm tugisammast. inspiratsioonist,” lisas tegejuht. Tourbillon on auto Pour l’éternité – loodud kestma igaviku.

Kuna tegemist on esimese Bugattiga, millel pole ikoonilist W16 mootorit, lõppes ka traditsioon nimetada auto mineviku legendaarsete Bugatti võidusõitjate järgi.

Selle asemel valiti nimi Tourbillon – prantsuskeelne sõna ja peen viide Bugatti prantsuse pärandile ning selle kodule Molsheimis.

Tourbillon on 1801. aastal Prantsusmaal elanud kuid Šveitsis sündinud geeniusest kellassepa Breguet` leiutis, looming, millele polevat võrdset – ühtaegu keeruline ja ilus, mis aga peamine – täpne. Maa magnetvälja mõju “tasaarvestav” ja seetõttu täpsem kellamehhanism on kasutusel veel ka 200 aastat hiljem.

Mehaanilise ajatuse tunne oli Bugatti Tourbilloni teekonna põhiosa. Suured digiekraanid jäägu praeguse aja DNA-ks, uue hüperauto puhul rõhutakse tuleviku pärandvarale ning kasutatakse mehaanilisi komponente.

Seetõttu kasutab Tourbillon mitmeid disaini- ja inseneritehnikaid, mis kunagi ei vanane, sealhulgas Šveitsi kellasseppade valmistatud täiesti analoogset näidikuplokki.

Pistikhübriid on siiski midagi, mis jääb meenutama tänapäeva. Pistikhübriidiga lubatakse ainuüksi elektriga sõita üle 60 kilomeetri. Sõiduaku võimsus on 25 kilovatt tundi.

Vaatamata kolmele elektrimootorile ja hübriidajamiga akule kaalub auto vaid 1995 kilogrammi. Bugatti uus Turbillon on 4671 millimeetrit pikk ja peaaegu täpselt kaks meetrit lai. Hind, nagu öeldud, algab 3,8 miljonist eurost.

Pildid: Bugatti pressiruum

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.