Eesti autoturu seis on tänavu nii ja naa, väga hull ei ole, aga saaks paremini. Soomes seevastu valitseb pessimism: autoturu esimese poolaasta seis on sama halb kui “lama”- aastatel.
Kes ei mäleta, siis “lama” tähendab soome keeles tavapärasemast pikemat ja sügavamat majanduslangust ja sellest väljatulek on vaevaline. Viimati kukuti madalseisu 1990ndal aastal kui lagunes Nõukogude Liit ja suur osa Soome väliskaubandusest tuli ümber mõtestada.
Soome Autotööstuste Liidu andmetel registreeriti tänavu I poolaastal Soomes 39 157 uut sõiduautot, mida on 16,5% vähem kui 2023. aaastal. Juunis registreeriti 6764 uut sõiduautot, mis on 26,2% aastatagusest vähem – see on üsna markantne kukkumine ja võrdne 1996. aasta näitjatega. Lama, mis lama!
Elektriautode müük on Soomes mõnevõrra langenud, 27% kõigist uutest sõidukitest on täiselektrilised, 20% pistikhübriidid. Bensiiniautode osakaal on 47%, diiselmootoriga müüdi vaid 6% sõidukitest. 2023. aastal olid esimese kuue kuuga müüdud autodest 33% täiselektrilised, seega 6% langust tänavu.
Soome Autotööstuste Liit prognoosib, et tänavu registreeritakse vaid umbes 75 000 uut sõiduautot. See arv oleks umbes 14 protsenti väiksem kui eelmisel aastal.
Kõrged intressimäärad, ebakindlus majandusarengu osas ning tarbijate kesine kindlustunne on vähendanud eelkõige kodumajapidamiste võimalusi uue auto ostmiseks.
Lisaks on kasutatud imporditud autod muutunud paljude jaoks atraktiivseks alternatiiviks uue auto ostmisele. Viimati oli nõudlus uute autode järele nii madal 1994. aastal, kui majandus langes sügavasse surutisse.
Üha rohkem ostetakse kasutatud auto esindusest
Kasutatud autodega kauplemine on Soomes oluliselt elavdunud. I poolaastal on autoesindustest senisest 6% enam ostetud kontrollitud taustaga kasutatud autosid, ühtekokku 160 000 sõiduautot. Juunis tehingute 0,9% võrra langes võrreldes 2023. aastaga.
Sarnaselt Eestile koondub kasutatud sõidukite müük järjest rohkem esinduste kätte ja kliendid harjuvad selle võimalusega kiiresti – kui on valida, kas käest-kätte tehing eraisikult, millega võivad kaasneda “üllatused” või kontrollitud sõiduk esindusest – valitakse viimane kui turvalisem. Seda enam, et olulist hinnavahet pole, kuid näiteks ettevõttelgi on mõistlik vähekasutatud auto osta käibemaksukohuslaselt.
Soomes on kasutatud autode müük järjest rohkem esindusekesksem: tänavu I poolaastal sooritati lausa 54% ostutehingutest esindustes.
Autoturu seis paraneb koos majandusnäitajatega
Lootus on, et 2025. aastal pöördub automüük kasvule ning aastane kogumüük jõuab 82 000 sõiduautoni kui majandus hakkab taas kasvama ning intressimäärad alanema.
Elektriautode müügikasvu ei pruugi aga niipea tulla: need, kes on soovinud, on auto ostnud. Toetusmeetmed aitavad elektrikate levikule kaasa, aga sarnaselt teistele riikidele proovitakse ka põhjanaabrite juures inimesi kohelda võrdselt, ja elektriautost on saanud võrdne võrdsete seas, ehk sellele ei peaks tegema erisoodustusi senisel määral.
Diiselmootoriga uute autode müük ning ka kasutatud diiselautode müük pruugivad teha jätkuvat vähikäiku – kuni 50-sendine diislikütuste hinnatõus maailmaturul lööb valusalt seda tüüpi autokasutajate rahakoti pihta ja tõenäoliselt on tõus seda räigem, et kütusele lisanduvad kohalikud maksud ja aktsiisimaks.
Äsja taastas Soome valitsus 200-eurose toetuse neile autoomanikele, kes soovivad sõiduki ümber ehitada nii et see kasutab bioetanooli. E85 taastuvkütusega sõitmine vähendab autosõidu fossiilseid heitkoguseid kuni 80%.
Kütus ise on ka bensiinist odavam ja seda on laialdaselt saadaval enam kui 180 tanklas üle Soome. Soomes müüdaval E85 kütusel on üle 104 oktaanarvu, mis parandab mootori tööd ja suurendab ka selle võimsust.
Allikas: Soome Autotööstuste Liit, Financial Times. Kaanepilt: Ylle Rajasaar
