Kuidas sujus esimeses kvartalis elektriautode müük Euroopas

[corner-ad id=1]Iga turu tõe kriteeriumiks on müüginumbrid, ja elektriautode müük pole erand. Avaldame siinkohal väikese ülevaate sellest, kuidas Euroopa turul 2016. aasta esimesel veerandil alternatiivsedtel jõuallikatel läinud on.

Euroopa elektri- ja hübriidautode müük kasvas esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 29 protsendi võrra. Pistikuhübriidide 23 160 autoni küündinud müüginumber möödus lõpuks kõikide Euroopas müüdud uute autode hulgas ühe protsendi lävepakust.

Akutoitel elektriautode hulgas muutus favoriit. Jaanuaris ja veebruaris juhtis elektriautode müügiedetabelit Renault Zoe, kuid märtsis võttis trooni üle Nissan Leaf.

Nissani elektriautot müüdi 2016. aasta esimese kolme kuu jooksul tervelt 6 168, mis moodustas 13,1 protsendi suuruse turuosa. Zoe oli 5 578 müüdud autoga siiski üsna lähedal.

Luksuslikum Tesla Model S võttis kolmanda koha – seda müüdi 3 378 autot. Tesla võttis nähtavasti märtsikuus veidi turuosa konkurentidelt tagasi, kuna jaanuari ja veebruari lõikes oli Model S alles neljas. Tesla ei avalda igakuiselt müüginumbreid ega kajasta kvartalitulemusi regioonipõhiselt, seega on veidi ebaselge, kuidas need arvud on saadud. Võimalik, et need on tuletatud kvartalitulemustest või põhinevad iga riigi registreerimisandmetel.

Veidi tagapool oli kaks Saksa päritolu elektriautot – Volkswagen e-Golf 2 228 müüdud autoga ja BMW i3, mida müüdi 1 567 korral. Neile järgnesid Kia Soul EV (1 065 autot) ja Mercedes-Benz B250e (740 autot). Top kümnesse mahtusid veel Volkswagen e-Up, Peugeot iOn ja Citroën C-Zero.

e-Up, mida müüdi 615 autot, on elektriversioon Volkswagen Up pisiautost. Nii 557 korda müüdud Peugeot kui 423 korda müüdud Citroën on põhimõtteliselt teise nimega Mitsubishi iMiEV-id.

[dropcap]PISTIKUHÜBRIIDID: MITSUBISHI PÜSIB TIPUS [/dropcap]Kõige populaarsemaks pistikuhübriidist krossoveriks Euroopas jäi märtsi lõpuni Mitsubishi Outlander Plug-In Hybrid. Outlanderi pistikuhübriidi müüdi esimeses kvartalis tervelt 6 159 autot, mis andis sellele sarnaselt Nissan Leafiga 13,1 protsendilise turuosa. See andis Mitsubishile suure edu teisele kohale jäänud Volkswagen Golf GTE ees, mida müüdi vaid 2 979 autot.

Kolmandale kohale platseerus Volvo XC90 T8 Twin Engine, mille valis oma uueks autoks 2 661 ostjat. Järgnesid Audi A3 Sportback e-tron (2 252 autot) ja Volkswagen Passat GTE (1 593 autot). Nimekirjas allpool olid veel BMW X5 xDrive 40e (1 576 autot) ja Mercedes-Benz C350e (1 275 autot).

Ära mainiti ka BMW i3 REx, mida müüdi palju vähem kui selle täiselektrilist sugulast – kõigest 1 030 autot.

Üheksandal kohal oli Volvo teine pistikuhbriid, V60 Twin Engine, milda müüdi 902 korral.

Lõpuks mahtus top kümnesse ka BMW 225xe Active Tourer, mis leidis uue omaniku 770 juhul. Teise seeria Active Tourer on esiveoline mudel, mis ei ole tagaveolise teise seeria kupee ja kabrioleti sugulane, ning mida müüakse vaid Euroopas.

[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Elektri- ja hübriidautode populaarsus tõotab järjest kasvada ja müüginumbrid kinnitavad seda selgelt. Elektriautode müük on Eestiski edenenud. Aprilli seisuga oli Eesti registrisse lisandunud uut 173 hübriid- ja 20 elektriautot, lisaks mõned kasutatuna registreeritud autod. Hübriididest arvestatava osa moodustasid Jaapani autotootjad – Lexus ja Toyota, puhtalt elektrijõul liikuvate autode seas oli selge võitja sarnaselt Euroopale Nissan Leaf. Kuigi arenguruumi natuke on, on tulemus Euroopa-Eesti suhtarvu mõistes täiesti korralik, pealegi kuskilt peab alustama.

Allikas ja fotod: Green Car Reports, tootjad