Vene autotööstus rajaneb välistoodangul ja globaalsetel tarneahelatel. Seega pole toimuv autotööstuse kollaps mingi üllatus ning valitsus püüab iga hinna eest olukorda päästa.
Alates Ukraina sõja algusest on Vene autotööstus olnud hävingu äärel – Lääne tootjad kolisid oma ettevõtted Venemaalt minema, ei müünud enam sõidukite tootmiseks vajalikke komponente ning oma osaluse AvtoVAZ-is müüs isegi Renault, kellele Vene turg oli oluline tuluallikas.
Märtsis sulgesid oma uksed ka AvtoVAZ-i tehased, tuues põhjuseks elektroonikakomponentide puuduse. Maikuuks oli kohalik autotootmine kukkunud katastroofilised 97%. Pärast Renault’ osaluse müüki ja tehaste riigistamist on tootmist taasalustatud.
Nüüd teatati, et augustis müüdi 18 087 uut Lada sõiduautot, 75% rohkem kui juulis. Niva ja Granta müük olevat taastunud “kriisieelsele tasemele”. Kuidas? Lihtne – ostutoetused.
AvtoVAZ-is töötab 42 000 inimest ning valitsus on pidanud uute, kodukootud autode ostu subsideerima. Teadagi tegeleb valitsus ka oma autotootjate toetamisega – näiteks vahemikus 2009-2015 pumbati kohalike autotootjate elushoidmisse 11 miljardit eurot (arvestades 18,11% inflatsiooni 2016-2022). Praeguseid summasid nii lihtsalt ei leia.
Ostutoetuste suurus on kuni 20% uue auto hinnast, elektrisõidukite puhul lausa 35% (neid veel… väga palju pole), mis on arvestatav summa. Mis aga ei ole arvestatav summa, on seesama 18 087 müüdud autot – Vene autotööstus on varasemalt tootnud keskmiselt 1,8 miljonit autot aastas ning ühe kuuga on müüdud vaevu 1% “hiilgeaegade” toodangust. Käesoleva aasta toodanguks ennustatakse vaid 140 000 autot.
Foto: Lada
