Varsti oleme aasta aega saanud korrutada mantrat 2+2, mask, karantiin… Mida aga pole öeldud, on see, kas autoaknad peaks kellegagi koos sõites olema kinni või lahti. Browni ülikooli uuring just sellega tegelebki.
Autotootjad on küll välja tulnud erinevate siseõhufiltritega – mõned ei lase erinevaid osakesi sisse, mõned hoopis puhastavad siseõhku viirustest. Räägitud on ka sellest, kuidas pindasid puhastada. Aga aknad?
Browni ülikooli uuringus otsustati just see luubi alla võtta – kuidas liiguvad erinevate suurustega piisad auto sõitjateruumis? Kuidas seda liikumist mõjutavad eri kiirustel sõites paotatud või avatud aknad?
Uuringu aluseks on väga täpsed vedelikudünaamika simulatsioonid. Simulatsioonides kasutatav sõiduk põhineb oma kujult Toyota Priusel, seega näiteks sportautode, maasturite või kaubikute puhul ei pruugi tulemused vett pidada. Autosistujad paigutati üksteise suhtes diagonaalis – taksodes ja sõidujagamisteenustes on see kõige levinum paigutus.
Järeldus, millele jõuti, on suhteliselt loogiline – reisijate vastasakende avamine põhjustab õhuvoolu, mis vähendab drastiliselt aerosoolide kogunemist sõitjateruumi. Juba akende pooleldi avamine omab märgatavat efekti, paotamine siiski piisavat õhuvoolu ei saavuta.
Seega järeldus, mis siit kõrva taha panna – kui sõidate oma (tervete) lähedastega koos, siis pigem panustage auto siseõhufiltrile ja jätke aknad suletuks. Kui aga kedagi sõidutate, siis istuge üksteisest diagonaalis, kasutage maski ja kui ilm seda lubab, tehke vastasaknad pooleldi lahti, et nakatumise ohtu drastiliselt vähendada.
Foto: Browni ülikool
