Uuring: sõidukipargi läbisõit kasvas 2022. aastal 11,7 mlrd kilomeetrini

Transpordiamet hindab igal aastal sõidukipargi läbisõitude mahtu ning see on aina kasvanud: mullu oli see 11,7 miljardit kilomeetrit. Kõige rohkem saalivad sõiduautod, veokitega sõite on ligi 15%. Linnades jätkub autostumine.

Täismahus uuring on leitav siit

Sõidukipargi läbisõit oli Eestis 2022. aastal 11,696 miljardit kilomeetrit. Seda on 1,1% rohkem kui 2021. aastal, ületades 2019. aasta, 11,659 miljardi taseme. Läbisõidu kasv on mõnevõrra aeglustunud, varasemalt on olnud see 3-4%.

Linnades sõitude arv kasvab. Aasta aastalt on linnade läbisõit kasvanud, aga seda peamiselt kahe suurlinna – Tallinna ja Tartu toel, kus kasv on 6-8% aastas.

Kui neid kahte omavahel võrrelda, on sõitude arvu vahe enam kui seitsmekordne, rahvastiku arv erineb aga umbes 4,6 korda.

Seega sõidetakse Tallinnas oluliselt rohkem, mis on tingitud üksiti linnade suurusest, samuti valglinnastumise intensiivsusest. Oma osa on transpordi sõlmpunktidel, mida pealinnas on rohkem, kuid veokite osatähtsus on võrreldes sõiduautodega siiski marginaalne.

Teistes linnades on muutus olnud minimaalne või siis natuke negatiivne. Ülejäänud Eesti linnades on samuti toimunud kasv, aga seda peamiselt suurlinnade läheduses olevate linnade kasvu tõttu.

Autostumine annab tunda meie teedel: viimaste aastate jooksul on läbisõit Eesti maanteedel olnud stabiilselt kasvav ning see kasv on järjest kiirenenud. Pandeemia tõttu vähenes läbisõit vaid 2020. aastal.

92% kõikidest sõitudest tehti riigimaanteedel ja 8% läbisõidust moodustasid kohalikud maanteed. Kokku 6,8 miljardit km sõidetigi maanteedel, linnades mullu ligi 5 miljardit kilomeetrit. Kokku sõite 11,7 mlrd km!

Lõviosa läbisõitudest – 71,1% jääb sõiduautode arvele, teine liik on veoautod – 14,5% ning kõige väiksema osa läbisõidust moodustavad bussid ja mootorrattad – kokku 2,6%.

Keeruline arvutuskäik

Transpordiameti analüüsi aluseks on võetud liiklusloenduse ja liiklusregistri andmestikud. Liiklusloenduse andmed kujutavad endast nii püsiloenduspunktides, kui perioodilistes loenduspunktides kogutud infot, mis on modelleeritud kogu riigiteede võrgustikule.

Kohalike teede puhul on andmete analüüs keerulisem. Süsteemseid, üldistusteks vajalikus ulatuses loendusi kohalikel teedel ei tehta, mistõttu nende arvestus on hinnanguline ja lähtub proportsioonidest, mis on võetud enne 2014. aastat tehtud uuringutest.

2022 aasta läbisõit kohalikel teedel tuletati lähtudes eelnevate loendusperioodide läbisõitude jagunemisest kohalikel teedel.

Sarnaselt leiti ka läbisõit linnatänavatel. Sellise metoodika kasutamine mõjutab tulemusi pikas perspektiivis märgatavalt.

Tulemuse kontrollimiseks võrreldi saadud loenduse tulemust tehnonõuete vastavuse kontrollis fikseeritud hodomeetrinäitude alusel leitud läbisõiduga.

Kaanepilt: Ylle Tampere