Elektriautod on siiani olnud enamjaolt luksuskaup rikastele, kelle jaoks on hinnavahe sisepõlemismootoriga autoga tühine või kes otsivad vaid olemasoleva kõrvale elektrilist linnaautot.
Nüüd on see turg aga aastaid arenenud ning vaikselt on laienemas ka “soodsate” elektriautode valik, mida Hyundai Inster pea laitmatult esindab.
Kui muidu oodatakse elektriautolt väledat kiirendust, siis proovisõiduauto 85 kW/115 hj ja 10,6 “sajani” minekuks kuluva sekundiga seda ei paku. Aga pole vajagi, sest 49 kWh aku pigistab ideaaltingimustes välja 493 km sõiduulatust linnas ning 360 km kombineerituna. Saadaval on ka 71 kW/97 hj versioon 42 kWh akupakiga.
Sõitsin Insteriga 1000 km nii maanteel kui linnas ning mul ei tulnud ette olukordi ohtlike möödasõitude või pidevate laadimispeatustega.
Proportsioonidelt on tegemist ebatavalise autoga, sest Inster on 3,8 meetrit pikk ja 1,6 meetrit lai, aga pea 1,6 meetrit kõrge. Kuigi praktilisusele aitab selline kuju kaasa, siis välimus kannatab ning see on minu ja tuttavate arvates Insteri (ainus) kehv külg.
Disaini saab küll nimetada omapäraseks ja futuristlikuks, sest “pikslitest” kokku pandud tuled on otse Hyundai Ioniq 5 kataloogist, aga ilusaks ei peaks seda autot ka selle disainerid. Ette ei maksa seda Hyundaile heita, sest esmatähtis on siin praktilisus, aga selle nimel on ohverdatud küllaga.
Eest on Inster nunnu ja disainikeel meenutab väga Honda E-d. Kõige silmatorkavamad ja ägedamad tuled on vaid suunatuled, sest nii päeva-, lähi- kui kaugtuled on kõik allpool kahe suure ringi sees nagu Nissan Juke‘il või Citroën C4 Cactusel.
Külje pealt on võimatu ignoreerida sarnasust Suzuki Ignisega ning peale vaadates ei ole raske mõista, et kallis auto see just ei ole. Rohkem nagu kast, millele on veidikene jooni ja kumerust lisatud. Seda muljet võimendavad veelgi mustast plastmassist ukselingid akna kõrval ning prooviauto 15-tollised veljed. Rattakoopad on laiad, mis lisab autole natukenegi “puusasid” ja musklit.
Tagant on tulede olukord eesmisele vastupidine. Nimelt on taga- ja pidurituled “pikslid” ning suuna- ja tagurdustuled all suurtes ringides. Hyundai kinnisideed suunatuled võimalikult madalale ja vähenähtavasse kohta toppida ma ei mõista, aga kahjuks kordub see ka Insteril.
Sisu pakutakse kas odavauto muljet kinnistavat musta või lõbusa vanakooli mustriga kreemjat tooni. Inster vajab hädasti viimast, et lõbus väikeauto mulje ka sees jätkuks, sest trööstitu musta sisuga olid emotsioonid pigem vana Dacia Dusteri kui Fiat 500 lainel.
Küll aga suurendas must plastmasssisu 90ndate tunnet, mis mõnda häirida võib. Disain on loogiline, funktsionaalne ja kõike muud kui peen. Näiteks käib sirmipeeglituli käsitsi lülitist, kliima jaoks on suur nupumeri ning uste külge saab kinnitada erinevaid juurdeostetavaid lisasid, nagu näiteks sahtli või kaardihoidja. Kliima jaoks on vaid üks tsoon ning saab puhuda vaid juhikohale, et akut säästa.
Kogu kliima on juhitav suure nuppude kogumi kaudu, mille kasutamine oli aga äärmiselt lihtne ja intuitiivne. See traditsiooniline lahendus koostöös moodsa ekraaniga on väga kiiduväärt, sest teeb funktsioonide kasutamise kõigi jaoks lihtsaks ja arusaadavaks, mis kõik-asjad-ekraanil autodel pahatihti ei õnnestu. Ekraani tarkvara küll kaasaegseim pole, aga hätta sellega ei jää.
Erilisust lisab veel keskkonsooli puudumine, mis tekitab esiistmest pingi – kusjuures ebatavaline on, et topsihoidja on osa juhiistmest ja liigub sellega kaasa. Tore on, et seal on ka autovõtme jaoks oma koht, aga kahjuks on ainus topsihoidja, kus tavasuuruses pudel ei loksu, käetoe all, mis tähendab, et mõlema samaaegseks kasutamiseks peab pudeli poolviltu käetoe alla suruma.
Praktilisuse koha pealt on Inster omapärane, sest uksetaskud on väga kitsad ning sinna ei mahu heal ajal isegi rahakott ära. Küll aga on pikk riiul ekraani all ning kliimanuppude all veel kaks suurt riiulit, nii et kohti, kuhu asju panna, jagub.
Digitaalne näidikupaneel on hea ning lisavarustusest saab ka Hyundai peeglikaamera lahenduse, mis suunatuld sisse lülitades kuvab juhi ette vaate pimenurgast. Paraku täissuuruses kaarti näidikutesse panna ei saa. Apple CarPlay ja Android Auto käivad juhtmega, mis võib kohati isegi juhtmevabast versioonist etem olla.
Taga on musta värvi kõvast plastmassist sisuga veel nukram kui ees, aga Insteri ägedad praktilised lahendused peletavad selle tunde kiirelt. Tagumisi istmeid saab väga lihtsasti edasi-tagasi liigutada ning seljatoe nurka väga suures ulatuses reguleerida.
Kui pakiruumi kaupa laduma ei pea, saab Insterist lausa limusiin, kus silmad kinni võib end vabalt suurde sedaani kujutada. Lapik põrand on siinkohal samuti abiks. Seega on kahe taga istuja jaoks Inster ülipraktiline, aga kaasreisijad võiksid saabuda käed taskus, sest istmetaskuid pole ning uksetaskud on sama pisikesed kui ees. Väärib ära märkimist, et baasmudelil tagumisi istmeid liigutada ei saa.
Pakiruum on väikeauto kohta suur – 350 liitrit istmed ette ning 240 liitrit istmed taha lükatuna. Ilma liigutavate istmeteta mudeli pakiruum on 280 liitrit. Istmed 50/50 jaotusega alla klappides saab väikeautost kaubik ning maht kasvab 1050 liitrini.
Sõit on Insteriga mugav ning lihtne ja ergonoomika on tipptasemel, mistõttu on rooli taga märksa lõbusam, kui selliselt autolt oodata võiks. Baasvarustuses on kohanduv püsikiirushoidik, mis suudab ise ka peatuda. Lisaks saab sõites labadega regeneratiivse pidurdamise tugevust reguleerida.
Tippvarustusega saab 360-kraadise vaatega kõrge resolutsiooniga kaamerad, mis on nii lühikese ja kitsa auto jaoks isegi tarbetult head. Baasvarustuses on tagumised parkimisandurid ning keskmises varustuspaketis lisandub tagurduskaamera ja eesmised parkimisandurid.
Sõidumüra on tuntav, aga mitte häiriv ning vedrustus on pehme, aga tagumine väändtala lahendus tekitab aukudes veidi loksumist.
Nähtavus on suure püstise esiklaasi tõttu väga hea, aga pikal sõidul pidin peatuma, et putukaplekke maha pesta. Vaatamata tagasihoidlikule võimsusele kaalub Inster siiski alla pooleteise tonni ning seetõttu ei jää sõites kellelegi jalgu. Kiirendades on tunda vähest haaret, mis tuleneb kitsastest rehvidest ja esiveost.
Muidugi on väikeauto loodud eeskätt linnas liiklemiseks ning selleks sobib ta valatult. Manööverdamine, parkimine ja linnakiirustel sõitmine on tänu Insteri gabariitidele, kaameratele ning pehmele vedrustusele käkitegu.
Mugavat istumisasendit on käsitsi reguleeritavate istmetega kerge leida ning üldiselt istud roolis kõrgel ning näed suurtest akendest väga kenasti välja. Samuti ei maksa lasta auto väiksusel end ehmatada, sest ka minul 184 cm pikkusena ei olnud üheski istmes sugugi ebamugav ega kramplik.
Inster on elektriline, praktiline, hea hinnaga ja tugevalt omapärane. Õppimist ega harjumist ei vaja miski ning korealasega sõitmine on väga lihtne. Soovitan seda autot kõigile, kes tahavad õiglase summa eest elektrilist autot, millega eeskätt linnas sõita.
Hyundai Insteri garantii kehtib 5 aastat ilma läbisõidupiiranguta ning akul 8 aastat või 160 000 km. Hinnad algavad väga mõistlikust 25 990 eurost, täpsemalt saab vaadata siit. Kolleeg Indrek Jakobsoni arvustus on loetav siit.
Meeldis:
- Hind
- Oma klassi parim praktilisus
- Retrohõnguline sõitjateruum
- Nutikad tehnoloogilised lahendused
Ei meeldinud:
- Välisdisain
Fotod: Mart Lumiste