Kui Robert Zemeckis püüdis 1985. aastal oma filmis “Tagasi tulevikku” ennustada paarikümne aasta pärast meie elu muutvaid tehnoloogilisi leiutisi, siis üllataval kombel pani ta enamusega täppi.
Lendavad autod on üks väheseid leiutisi, mis pole veel meie ümber, kuid sellegi põhjuseks on üksnes vajaduse puudus – tehnoloogilise poole pealt probleemi poleks.
Professor Jaanus Terasmaa märgib, et sageli, kui näiteks mõni raamat või film kõneleb ajarändamisest, on üks peamine mure see, et minevikku minnes võib seal mõni väga väike ja esmapilgul tühine muudatus muuta tuleviku totaalselt teistsuguseks, ettekujutlematuks düstoopiaks. Selle muudatuse leidmine võib osutuda aga erakordselt keeruliseks.
Pärast filmi esilinastust algas perestroika ning langes raudne eesriie, eesti autoturg avanes välismaistele sõidukitele. Noores riigis nappis ostujõudu ning hind oli sageli ostuotsuse langetamisel kõige määravam. Nii jõudsid siia sajandivahetuse paiku Hyundai H-1 väikebussid, mille puhul polnud alati selge, kas auto hävitas enne rooste või andis tehnika alla, igal juhul oli lõpp kiire ja kuulsusetu.
Seesama H-1 (mujal maailmas rohkem tuntud kui Starex) jäi Euroopas ka teises põlvkonnas statisti rolli ning põhjusi selleks oli palju alates nigelast töökindlusest kuni iseloomutu disaini ja sisekujunduseni. Hyundai õppis sellest, tõmbas eelnenule joone alla ning andis kolmandat põlvkonda kavandades autolegi teise nime.
Staria on proovisõiduautodest üks enim polariseerinuid. Selle kosmoselaeva meenutav disain ei jäta kedagi külmaks ning järele vaadati autole sama palju kui ID.Buzzile. Emotsioonid olid muidugi erinevad – kui viimane sunnib kõiki paratamatult naeratama, siis Staria kohta ei osata seisukohta võtta… oli see nüüd ufo või midagi muud?
Tegu on (väike)bussile kohaselt ruumika sõidukiga, mis on 5,25 meetrit pikk ja ligi kaks meetrit kõrge. See tähendab omakorda mahukat siseruumi, kus on seitse istekohta, millest kaks keskmist on ülimugavad kaptenitoolid koos võimalusega jalad üles tõsta ja seljatugi väga madalale langetada. Ideaalsemat lahendust reisimiseks on raske tahta.
Juhikohale maandudes on kohe selge, et tegu on Hyundaiga – kõik detailid-lahendused on juba teistelt mudelitelt tuttavad (ja miks ka mitte!), välja arvatud meeleoluvalgustus, mis on sel autol unikaalse kujustusega. Bussilik isteasend tähendab aga võimalust mõõta maanteid kaua, ilma et selg valutama hakkaks – pikemate reiside puhul on see oluline.
Kolmandas istmereas on kolm istet kõrvuti ning erinevalt keskmistest ei ole seal Isofix-kinnitusi. See annab esimese selge vihje – see ei ole mõeldud pereautoks, vaid ennekõike transfeerideks ning äriklientide ülimugavaks sõidutamiseks.
Sihtgrupi paneb paika ka varieeritavus – kui perekasutuses oleva mahtuniversaali istmeid peaks saama lihtsalt ja ilma tööriistadeta teisaldada, siis Staria seda rõõmu ei paku. Viimase istemerea taga on piisavalt ruumi pagasile, kuid suuremate esemete vedu on komplitseeritud.
Eestis müüdavad Stariad on kõik 2,2-liitrise 130 kW diiselmootori, 8-käigulise automaatkasti ja nelikveoga. Olemas on ka tagaveolisi ning 6-käigulise käsikastiga versioone, kuid need pole senini meile jõudnud, nagu ka 9-kohalised ja kehvemini varustatud versioonid.
Kuigi mujal maailmas müüakse Stariast ka erinevaid kaubikuversioone, on tähelepanuväärne, et tegu on algselt reisjateveoks mõeldud sõidukiga, mida on hiljem kohandatud ka kaubaveoks (nagu Volkswagen ID.Buzz), mitte kaubikule teise istmerea lisamisega sellest mahtuniversaali kujundades nagu näiteks Mercedes-Benz T-klass.
Baseerumine Hyundai-Kia N3 platvormil, millele on ehitatud näiteks nii Hyundai Tucson, Hyundai Santa Fe kui ka Kia Sportage, tähendab pigem linnamaasturlikke kui bussilikke sõiduomadusi. Arusaadavalt pole mõtet ligi 2,4-tonnisest täismassist otsida sportlikkust, kuid kulgemine on mugav ja vaikne (120 km/h juures vaid 2000 p/min). Kaubiku geenide välja löömist pole karta.
Jõuamegi Staria suurima iseärasuse juurde – kui näiteks Saksamaal võib selle soetada uuena, siis Eestis ainult pruugituna. Hetkel on müügil viis autot, neist kolme müüb Topauto ning hinnad on vahemikus 51 kuni 63 tuhat – viimase puhul saab tehasegarantiiga sõiduki, mida uuest eristab vaid see, et keegi on selle juba korra arvele võtnud.
Kui aga uue auto ostmine pruugitud auto hinna ja paberitega emotsionaalset tagasilööki ei tekita ning on vaja seitset täismõõdus mugavat istekohta, siis Hyundai Staria on vägagi kaalumist vääriv variant, sest teist sellist kosmilise disaini, ent maalähedase diiselmootoriga väikebussi naljalt ei leia.
Fotod: Indrek Jakobson, Hyundai
hi!,I like your writing so much! share we be in contact more approximately your article on AOL? I need a specialist in this area to resolve my problem. Maybe that is you! Looking ahead to see you.