Reede, 21. juuni 2024
Mercedes-Benz võttis Renault’ kaubiku ja andis sellele uue kuue. Kas värske mahtuniversaali puhul on tegu kolmeharulisele tähele kohaselt kallist butiigist ostetud ülikonnaga või hoopis millegi taaskasutuskeskusest soetatuga?

Mahtuniversaalid ehk MPV-d kujutavad endast autoklassi, mida „tänapäeval keegi ei osta“. Ometi ei taha nad linnamaasturite valitsemisajal ja nende tinglike eellastena sugugi välja surra, vaid püüavad muutlike oludega kohanedes leida endale uusi kliente.

Nii leiti ka Stuttgartis, et mudelirivist on puudu üks mahtuniversaal. Suurema, kallima ja bussilikuma V-klassi kõrvale pidi tulema väiksem, aga võrratult soodsam T-klass. Mahukas peresõiduk pidanuks olema kättesaadav ka nooremale ja (hetkel veel) vähem jõukamale ostjaskonnale.

Kuna uut autot nullist luua ei tundunud mõistlik, oli lihtsaim lahendus võtta mõne teise tootja kaubik ja kohandada see inimeste veoks. Nii ei pidanudki eelmisel aastal ilmavalgust näinud T-klass haakuma noobelmargi varasema kuvandiga, vaid märksõnadeks on funktsionaalsus, praktilisus ja mugavus.

Mercedes-Benz T-klass

Mercedes-Benz ja selle eelkäija Daimleri kontsern on ammu teinud koostööd soodsama otsa tootjatega. Selle suurepäraseks näiteks on Renault-Nissan-Mitsubishi alliansiga ühiselt loodud 1,3-liitrine bensiinimootor M282, kuid Mercedes-Benz X-klass või Citan nii edukad ei olnud. T-klass on järgmine katsetus.

Esialgu tuuakse turule viiekohaline versioon, hiljem peaks olema saadaval ka pikema teljevahe ja kuni seitsmekohaline mudel. Etteruttavalt võib aga öelda, et täiselektriline T-klass niipea Maarjamaale ei jõua (kui üldse).

Kaubiku geene ei peida

T-klassi eristavad „esivanematest“ mudelile ainuomased kaitserauad, esi- ja tagatulede disain ning mõistagi suure kolmeharulise tähe ja horisontaalse ribiga esivõre. Auto üldine kuju loomulikult ei muutunud ning lisaks on märgata ka Kangooga samu detaile, nagu näiteks lisapidurituli tagaluugi peal.

Mercedes-Benz T-klass

Hinnaklass tähendab mõnes varustuses plekkvelgi, kuid sel juhul on neil suured õnnestunud disainiga kilbid. Lisatasu eest saab tellida tüüpilises Mercedes-Benzi stiilis 17-tollised veljed, mille keskel on kolmeharuline täht. Seda mõõtu rattad olid ka proovisõiduauto all.

Kui esiuksed on täiesti tavapärased, siis tagumised on liuguksed, mis kahtlemata lisab praktilisust kitsastes parklates. Auto tagaosa on kujundatud aga väga lihtsas stiilis: üksainus hiiglaslik raske üles avanev tagaluuk, mille käsitlemine nõuab parasjagu jõudu ning on üsna ebamugav.

Tundub, et Mercedes polegi väga püüdnud T-klassi kaubikugeene peita. Sisemuses on tegu nagu kahe erineva autoga: üks, mis jääb esiistmete seljatugedest ettepoole ning teine, mis hõlmab nende taga olevat ruumi koos teise istmereaga. Ja kuigi vooderdamata kereplekki ei kohta siseruumis rohkem kui sõiduautodel, annab kõik tunda, et seal on mugavus praktilisusele ohvriks toodud.

Mercedes-Benz T-klass

Kliimaseade on selgelt Renault’ päritolu, mis omakorda tähendab suuri lihtsasti kasutatavaid pöördlüliteid. T-klassi käsitsemine on väga intuitiivne, numbrid näidikuplokis hästi loetavad ja ka infolustisüsteemile pole suurt ette heita, välja arvatud autonavi graafika. Aga tänapäeval täidavad seda rolli Waze ja Google Maps.

Mercedes-Benz T-klass

Sõidame!

Uue põlvkonna Renault Kangoo, Mercedes-Benz Citan ja uus T-klass ning veel väga mitmed Renault’ ja Nissani mudelid on kõik loodud Renault-Nissan-Mitsubishi alliansi ühisele CMF-C/D platvormile. See võimaldab ehitada erinevaid bensiini-, diisel- ja elektrimootoriga sõidukeid.

Eestis pakutakse T-klassile kaht bensiini- ja kaht diiselmootorit. Esimesed on varustatud Renault-Mercedes ühistööna valminud 1,3-liitrise jõuallikaga vastavalt 75- või 96-kilovatises seades. Ehkki mõlemad on suurepärased, tasub sel juhul maksta tuhat eurot rohkem ja valida võimsam versioon, mis liigutab autot palju nobedamini. Andmetega saab täpsemalt tutvuda siin.

Mercedes-Benz T-klass

Diiselmootorid on teisest puust. T-klassi kapoti alla olev 1,46-liitrine neljasilindriline jõuallikas on saadaval 70 ja 85 kW seades. Selle mootori kasutusala on muljetavaldav, liigutades autosid Daciast Mercedes-Benzini. Algselt ebapopulaarsest mootorist on saanud vaikne ja täiustatud seade, millelt võib nüüd oodata pikka kasutusiga. 85 kW võimsus on täiesti piisav ning jutud selle sobimatusest maanteele ei pea tegelikult paika.

Mercedes jätkab T-klassi juures sama indekseerimispõhimõtet, mida kasutavad ka konkurendid BMW, Volkswagen ning mitmed teisedki – mudelitähis (testiautol 180d) annab üksnes ligikaudse vihje mootori töömahu ja võimsuse kohta. Nii oli proovisõiduauto kapoti all vana hea Renault’ 1,5-liitrine 85 kW diisel, mille toimetamist oleme kirjeldanud varemgi.

T-klassile pakutakse nii käsi- kui automaatkäigukasti, kusjuures viimane töötab hästi kokku ka diiselmootoriga. Küll aga on üks T-klassi miinuseid nelikveo puudumine, mida pakub teoreetiliselt konkurent Volkswagen Caddy (kui palju nelikveolisi Caddysid ostetakse, on iseküsimus). T-klass on rangelt esiveoline, kuid ei pea sellegipoolest oma sõiduomadusi häbenema.

Võrreldes teiste kaubikutel põhinevate autodega, on T-klassiga mugav sõita. Vedrustus on lahendatud lihtsalt ja klassikaliselt: ees MacPherson püstakud, taga väändetala ja mõistagi kasutatakse spiraalvedrusid. Elektrilise võimendiga hammaslattrool on rahulik, annab tunda, et on otsitud kuldset keskteed, ehkki mõnes olukorras soovinuks rohkem konkreetsust. Sõiduautole kohaselt on nii ees kui taga ketaspidurid.

Mercedes-Benz T-klass

540 km väldanud proovisõidu, mis kulges peamiselt maanteel, keskmiseks kuluks jäi 5,6 l/100 km kohta. Õhutemperatuur kõikus nulli ümber ja linnasõit võimaldas sujuva liikumise korral mõnikord veelgi paar kümnendikku säästa, reeglina jäi kulu siiski 6 ja 7 liitri vahele. Munakivitestis teenis T-klass vaid koolipoisi kolme, tagaosast kostvad kolinad enamat ei võimaldanud.

Talvesõit

Proovisõit langes kalendri järgi veel talvisele ajale, mil kevad nõudis jõuliselt juba oma. Nii oli päeval päris mitu plusskraadi, kuid öösiti langes termomeetri näit sama palju alla nulli. See andis võimaluse kogeda autot üsna erinevates tingimustes.

Testiauto varustusest puudusid esiklaasi- ja roolisoojendus, kuid praegu toodetavatele autodele saab neid hädavajalikke funktsioone juba lisada. Kaubikulikult suure tuuleklaasi kraapimine on hommikul üsna tüütu.

Mootor ja sõitjateruum soojenesid linnatingimuste kohta üllatavalt ruttu, eriti arvestades, et tegu oli väga säästliku diiselmootoriga. Täiendavat vedelkütusel töötavat eelsoojendit (näit. Webasto) selles auto- ja hinnaklassis reeglina paigaldama ei kiputa.

Suur ja püstine tagaluuk määrdub meie kliimas arusaadavalt kiiresti, kuid see on lõiv, mida tuleb kaubikuga võrreldava ruumikuse eest paratamatult tasuda. Mercedesele omaselt on aga T-klassil kaamera peitumisfunktsioon, mis võimaldab alati selgelt näha, kuhu tagurdatakse.

Mercedes-Benz T-klass

Mille eest T-klass aga kõvasti kiita saab, on tuled. Laternapesu küll puudub, kuid selle järgi vajadust ei tekkinudki. Suurepäraste lähitulede valgusvihk on lai, piisavalt pikk ja valgustab teed tugevalt, kaugtuledest rääkimata. Maatriks-LED-id puuduvad, see-eest oskab auto ise lähi- ja kaugtulesid ümber lülitada. Mõnikord sattus ta küll pisut segadusse ja veidi hilines, inimjuht saab praegu veel masinast paremini hakkama.

Kokkuvõtteks

Kuigi Mercedese mudelivalikus väike MPV pikka aega puudus ja tegu pole hetkel kõige populaarsema autoklassiga, ei tähenda see, et turul selle niši täitjaid poleks. Olukorras, kus T-klass võistleb teiste viieistmeliste kaubikutega nagu Volkswagen Caddy, Peugeot Expert Combi, Ford Transit või Citroën Berlingo, ootavad kliendid T-klassilt konkurentidega võrreldes luksuslikumat ja mugavamat sõidukogemust, andmata järgi praktilisuses.

Mercedes-Benz T-klass

Seega kuidas hinnata Mercedese poolt prantsuse kaubiku ümberriietamist? Kas tegu on täisväärtusliku mahtuniversaaliga, mis ei tee oma kasutajaile järeleandmisi ei mugavuse, varustuse ega sõidukogemuse osas? Kas konkurendid peavad nüüd tõsiselt muretsema?

Vastus on “jah” teatud mööndustega. Uus T-klass on mugav ja praktiline, sõidab hästi ja mootorivalik on suurepärane. Kuid kõik on suhteline, V-klassile omast luksuslikku kogemust T-klassist ei leia juba selle olemuse tõttu. Aga väärtustame kõrgelt T-klassi väga mõistlikku hinnataset.

Meeldis
  • Väga ruumikas sõitjate- ja pagasiruum
  • Suurepärane mootorivalik, eriti diiselmootor
  • Kvaliteetne esiosa
  • Hind
Ei meeldinud
  • Nelikvedu pole saadaval
  • Tagauste ebamugav käsitlemine seestpoolt
  • Ebamugav tagaluugi käsitlemine

Fotod: Indrek Jakobson

blank

Autoentusiast, kes võtab kirglikult kõike, mis liigub vähemalt neljal rattal. Hobiautoks on Volvo 960, mis aitab tunnetada auto kui tehnoloogilise ja kultuurilise nähtuse muutumist ajas.

KOMMENTEERI SIIN