Avenger on läbi aegade esimene Jeepi kaubamärgi all valminud ja ühtlasi esimene Poolas seeriaviisiliselt toodetud elektriauto. See on pärjatud säravate tiitlitega nagu Euroopa aasta auto 2023 ja Women’s World Car of the Year, kuid kas Stellantise väike krossover on ikka neid väärt?
Rääkinuks kümme aastat tagasi keegi Avengerist, polnuks vaja olnud mainida, et see on Dodge’i väike sedaan. Mainitud ettevõtte omandamine Chrysleri poolt 96 aastat tagasi lõi aluse “suure kolmiku” (lisaks Ford ja GM) tekkeks, kuid tänaseks on tegu vaid osaga Stellantisest. Et viimane omab ka Jeepi kaubamärki, pandi kaks kokku, aga tulemus oli midagi hoopis kolmandat.
Poolas Katowice lähedal paiknev Tychy autotehas on tänaseks tegutsenud 47 aastat. Algselt toodeti siin litsentsi alusel Polski Fiat 126p ning hiljem mitmeid Fiate alates Cinquecentost kuni Uno, Punto ja Ducatoni. Täna väljub tehaseväravaist iga päev üle tuhande auto, seal valmib lisaks Fiat 500 ja Lancia Ypsilonile ka kuulus Alfa Romeo Junior ning nüüd ka esimene täiselektriline Jeep.
Väike Stellantis
Pisi-Jeep valmib Stellantise STLA Small platvormile, mis on eCMP edasiarendus ja mida kasutavad meil müüdavatest autodest Opel Mokka ja Corsa ning Peugeot 208 ja 2008. Stellantis otsustas Avengeri ehitada küll Jeepina, kuid spetsiaalselt Euroopa turule, et ühelt poolt säästa arenduskuludelt ning teisalt toetada Jeepi kaubamärgi müüki vanal mandril.
Ehkki põhiolemuselt identne platvormikaaslastega Peugeot 2008/e-2008 ja Opel Mokka/Mokka-e-ga, kohandati Avengeri piisavalt, et väike Jeep tunduks täiesti ainulaadne. Aga kuna tegu on universaalse platvormiga, millele saab sobitada ka bensiinimootorit (isegi mõtlemine diislist on tänapäeval patt!), tähendab see mõningaid konstruktsioonilisi kompromisse.
Avenger sai Stellantises ühena esimestest uue 156 hj elektriajami (valmistas Stellantise ja Nideci ühisettevõte Emotors), mis asendas senise 136 hj Continentali toodangu ning veoaku (Prantsusmaal koostatud Hiina päritolu elementidest) netomahtuvus on 51 kWh. Kuid sellegipoolest vääriks pisi-Jeepi täiselektriline versioon vähemalt 60 kWh mahutavusega akut.
Alates lansseerimisest 2023. aasta veebruaris on Jeep müünud Euroopas ligi sada tuhat Avengeri, millest 25 protsenti on täiselektrilised ja ülejäänu jaguneb võrdselt bensiini- ja hübriidsete versioonide vahel. Väikesel Eesti turul on saadaval aga ainult elekter ja hübriid, nende hindadega on täpsemalt võimalik tutvuda siin.
Väike, esiveoline ja täiselektriline
Need kolm sõna võivad tunduda tõelistele Jeepi entusiastidele tõelise pühaduseteotusena, kuid sellegpoolest on Avenger tõeline Jeep (sõna “tõeline” korduvkasutus pole juhuslik!). 20 cm kliirens ja lühikesed ülendid tähendavad, et selle autoga polegi väga hirmus asfaldilt maha keerata. Pealegi lubab Stellantis ka pisimale Jeepile nelikvedu, ent millal see Eestisse jõuab, pole kahjuks teada.
Proovisõiduauto oli musta värvi, mis ei tekitaks ühtegi küsimust Grand Cherokee seljas, kuid B-segmendi auto puhul jääb selgusetuks, kuidas mõtlesid need, kes seda värvi auto demosõidukiks valisid? Õnneks pakutakse Avengeri ka väga kenades erksates toonides ja isegi kahevärvilisena.
Autoklass ja platvorm defineerivad sõitjateruumi mahukuse. Kui keskmine eesti mees tunneb end esireas väga mugavalt, mahuvad tema taha istuma vaid väikesed lapsed. Samas on esiistme seljatoe tagakülg pehmest materjalist, mitte kõvaplastist nagu mitmel suuremal-kallimal sõidukil. See võimaldab teha mahutavuses kompromisse.
Sisemus on koht, kus Avenger selgelt platvormikaaslastest eristub. Keskkonsoolis on mahukas panipaik, mida katab integreeritud magnetitega kangast ruloo ja kiri “e”. Viimast saab mitmel viisil kokku klappida ja kindlasti omab mõne kasutaja jaoks väärtust. Ent ilusa disainielemendina see paraku enamuse ajast lihtsalt segab.
Positiivselt mõjub armatuurlaua erkkollane paneel, mille otstes on omakorda värvilised tuled. Ka ventilatsiooniavad on kenasti ära peidetud ning esmavajaliku paigutamiseks on riiul. Omapärane on aga sõidusuuna valimine nupulevajutusega, kusjuures “D”-klahv on miskipärast seatud juhist kõige kaugemale.
Teine suur omapära on suunatulede heli sõitjateruumis. Kui tavapäraselt teevad need lihtsalt plõks-plõks, siis Jeep tahtis arvatavasti olla võimalikult originaalne ning suunatule heli meenutab pigem takti löömist. Eristumine on tagatud.
Mugavalt, aga mitte väga kaugele
Stellantise B-segmendi krossoverid on mõeldud linnadžunglisse, öelgu turundusplära mida tahes. Olles pea sama pikk kui pisike Peugeot 208 ja ligi 20 cm lühem kui Peugeot 2008, tähendab see head väljavaadet igas suunas ja mugavat manööverdamist. Ning keskmise linnadžiibi suurim vastane – äärekivi – alistub Avengerile hoopis kergemini kui konkurentidele.
Veermik on häälestatud üsna pehmeks (vihje maastikuvõimekusele), mis on lagunenud teedel ja lamavate politseinike ületamisel suureks abiks. Võiks arvata, et see tähendab suuri külgkaldeid ja kergesti tekkivat ülejuhitavust, kuid õnneks mitte. Elektriauto massi peitmine on alati probleem ja Jeepil on see hästi õnnestunud.
Mugava vedrustuse kohta sõidab Avenger asfaldil üllatavalt hästi. Loomulikult pole tegu kuuma luukpäraga, kuid täpne ja konkreetne rool võimaldavad juhil tunda end olukorra peremehena – vähemalt legaalsete kiiruste juures. Kui kiirus aga kolmekohaliseks muutub, jääb 400-kilomeetrisest sõiduulatusest alles vaid ilus mälestus.
Kui Jeep, siis maastikule!
Standardvarustuses on SelecTerrain ja Hill Descent Control süsteemid, mis koos muljetavaldavate lähenemis- ja laskumisnurkadega ning kõrge kliirensiga annab B-segmendi kohta suurepärase maastikuvõimekuse. Väidetavalt paigaldasid disainerid seetõttu ka võimalikult suured, 16-18 tollise läbimõõduga veljed.
Liivastel ja künklikel metsaradadel sai proovile pandud kõik keerukad juhiabisüsteemid ning järeldus on ootuspärane: kasu pole neist mitte piiks-piiksugi. Elektroonika oskab läbi libisemise korral ratast pidurdada juba paarkümmend aastat ning kui mäkke liikuma hakkamise asemel auto end liiva sisse kinni kaevab, siis pole ühestki režiimist kasu, vaid ikka tavapärastest sõiduvõtetest. Nelikveoline versioon toob siin kahtlemata murrangu, aga mis hinnasildiga?
Tolm on maastikuauto elu paratamatu osa ning selle ees silmi sulgeda oleks klientide petmine. Tume värv tähendas niikuinii määrdunud keret, kuid see pole kaugeltki suurim mure. Ainult üks ring uksetihendeid tähendas, et tolm jõudis sõitjateruumi iga peatuse ajal – ja tegu oli uue autoga. Mis saab paari aasta pärast, ei taha mõeldagi. Sedapuhku on kokkuhoid läinud küll väga valesse kohta, kuid loodetavasti see viga kunagi parandatakse.
Kokkuvõtteks
Jeep Avenger on väike krossover, mis meeldib margitruudele originaalsuse otsijatele. Sel on esiveolise kohta hea maastikuvõimekus, pole suuri vigu ning ei näe välja nagu enamus tänapäevaseid linnamaastureid. Ühesõnaga – kindel valik igapäevasteks sõitudeks.
Aga põhiline küsimus: miks võitis Avenger EV Euroopa aasta auto tiitli? Kas see võib olla seitsme sambaga embleemid radiaatorivõrel ja velgedel? Võib-olla. Või äkki teleskoobiga astronoomi kujutis esiklaasi vasakus alanurgas? Võib-olla. Kui need on sõiduomadused ja -ulatus, siis me räägime harju keskmisest, sest täpselt sama tehnikat kasutavad hetkel veel kaheksa (sic!) autot ja neid tuleb pigem juurde.
860 km väldanud proovisõit jättis üllatavalt vastuolulise mulje. Piisaks uste paremast isolatsioonist ja pisut suurema aku paigaldamisest koos nelikveoga ning seejärel võiks Avenger rahuliku südamega hakata täiendavaid auhindu noppima. Praegu aga on tegu lihtsalt kena kõrgendatud autoga ning arvestades elektriversiooni 46 tuhande euro suurust hinnasilti, annavad vähesed talle tema puudused andeks.
Meeldis:
- Jõuline välimus
- Kõrge kliirens
- Sõiduomadused
- Suvel säästlik
Ei meeldinud:
- Küsitav viimistlus (uksetihendid)
- Hind
Fotod: Indrek Jakobson
