Kolmapäev, 24. aprill 2024
Ruumikas ja mugav, suurepärase läbivusega sõiduk
Sobib ääremaale ja linnas edvistamiseks
1.4 TMair/170hj/9AT/Limited hind 26 900 eurot
Kompaktmaastur Jeep Renegade, mis 2014. aasta sügisel müügile jõudis, on Fiat-Chrysleri koostöö esimene vili. Auto ei ole minetanud oma värskust vaid püüab tänaval praegugi pilke. 1.4- liitrine, 170-hobujõuline turbobensiinimootor koos 9-käigulise automaatkastiga on Renegade’i  puhul mõistlik valik.

Renegade’i vahva disain ja omapärane värvivalik kõnetab kindlasti naisterahvaid ja edevaid linlasi, kes tahaksid omada normaalmõõdus sõidukit, millega saaks igal pool ja igal ajal muretult kulgeda. Kui aga värv ja välimus kõrvale jätta, on tegu igati arvestatava sõiduautoga, kuhu mahub istuma neli ja mille vapper nelikvedu veab läbi igast kohast.

[toggle title=”PROOVISÕIDUAUTO TEHNILISED ANDMED” load=”hide”]Jeep Renegade 1.4 TMair 170 hp 9AT LIMITED 4WD

Käigukast 9AUT
Vedav sild 4×4

Mootor 1,4 TMair 170hp
Töömaht 1368 cm3
Võimsus 125/170/5500 kw/hj/pm
Pöördemoment 250/2500 Nm/1/min
CO2 emissioon (keskmine) 160 g/km

Tippkiirus 194 km/h
Kiirendus 0..100 km/h 8,8 s

Kütusekulu maanteel 5,8 l/100 km
Kütusekulu linnas 8,8 l/100 km
Kütusekulu (keskmine) 6,9 l/100 km

Teljevahe 2570 mm
Pikkus 4255 mm
Laius 1805 mm
Kliirens 175 mm

Pealesõidunurk 17,9 °
Mahasõidunurk 29,7 °
Rööbe ees 1540 mm
Rööbe taga 1540 mm

Kõrgus 1697 mm
Pagasiruumi maht 351/1297 l[/toggle]

renegade-rohus

[dropcap]MINU LUGU [/dropcap]Tegelikult meeldib Jeep Renegade märksa laiemale publikule: paari aastaga on selgeks saanud, et tegu on ühe vanavanemate absoluutse lemmikuga – ilmselgelt aimub autost annus nostalgiat.

Mõnepäevane väljasõit Ida-Virumaale vaid kinnitab seda teooriat: nii Toilas kui Sillamäel astusid mitu korda vanemad härrasmehed ja prouad lähemale, et küsida auto kohta ja teha pisikese punase Renegade’i taustal pilti.

Otseselt vanavanematest seekordne proovisõit inspireeritud saigi. Tegin esimest korda porgandpunase, 2-liitrise diiselmootoriga Renegade’iga proovisõitu 2015. aasta kevadel ning tookord ohkas mu ema igatsevalt: “Kui saaks kordki selle porgandiga sõita, siis võiks vist surragi…”

Jätsin selle meelde ning kui Eestis jõudis mootorivalikusse 170-hobujõuline 1.4-liitrine turbobensiinimootor, võtsingi esindusest erkpunase Renegade’i ja viisin muuhulgas sõitma ka oma ema. Ütlen etteruttavalt, et naise meel on, sõltumata vanusest, muutlik. Määravaks saavad pisiasjad. Mul õnnestus ema meelitada autosse vaid ettekäändel, et on vanavanemate päev. Aga kõigest järjekorras

Jeep Renegade

[dropcap]ESIMENE PILK [/dropcap]Kui omal ajal esimesed pildid Fiat-Chrysleri uuest ühistoodangust, Jeep Renegade – kompaktmaasturist netti lekkisid, pidin ma kreepsu saama. See asi ei näinud sugugi jeebi moodi välja, meenutas rohkem Powell Sport Wagoni ja Norma mänguauto salasuhtest sündinud sohilast.

Ehkki esmamulje olevat see kõige õigem, siis mõni aeg hiljem Renegade’iga proovisõitu tehes pidin tunnistama, et päriselus on see autoke täitsa lahe käsitseda ning ettearvamatu välimuski pruugib olla pigem boonus kui miinus.

[dropcap]RUUM JA MUGAVUS [/dropcap]Kandiline Jeep Renegade on üsna ruumikas ning seest ja väljast detailideni läbi mõeldud. Panipaikade arv ja pakiruumi suurus varustustasemest ei sõltu. Longitude-varustuses autol on peal juba ka püsikiiruse hoidja ja soojendusega küljepeeglid ning roolisoojendus ning see võiks oma esiveolisuses sobida hästi vähenõudlikule linlasele.

Limited tasemest alates on tilulilu juba oluliselt rohkem – 16″ asemel 17″ kergveljed, kahetsooniline kliima, sõidureas hoidmise abiline, kokkupõrkehoiatus ja isegi 7-tolline infolustiekraan. Trailhawk aga on tõepoolest mõeldudki väga raskete teeoludega sõitmiseks ning kõigele muule lisaks on sel ka kõrgendatud, 21 cm kliirens (esiveolise 17.9 ja tava-nelikveolise 20 cm vastu).

KLIKI PILDIL!

[dropcap]JUHI TÖÖKOHT [/dropcap]Natuke tahaksin kigiseda isteasendi üle – ehkki ees on kõvasti ruumi, nähtavus on hea ning üsna matsakad A-piilarid vaatevälja ei sega, tuleb õiget nurka üksjagu aega “timmida”. Võimalik, et minu keha iseärasused, aga pikal teel pean istet paaril korral reguleerima, et selga paremini toetada – mida pikem tee, seda kõvem iste…

[dropcap]INFOLUST [/dropcap]Kui üldse midagi selles autos ajale jalgu hakkab jääma, siis on see infolust. See pisike ekraan, mida nad hellitlevalt nimetavad suurepäraseks kinovaateks, on pime, aeglane ja graafika kohati segane. Õnneks kuvatakse oluline info juhi silmade ette armatuurile ning roolilt on lihtne nuppudega õige asi ette näppida.

Mis peamine – kuidas pimesi Jeepi ära tunda? Katsu rooli tagakülge! Renegade’il on ehtjeebilikult seal raadionupud – vasakul kanali valimine ja paremal volüüm. Rool ise on kah nagu peab – ehe Jeep! Muuseas, sõsarmudelil, Fiat 500X-l on ka seesama rool, aga see on enam-vähem kõik, mis mulle tollest autost meelde jäi. Kuid sellest üks üks teine kord.

renegade-collage

[dropcap]1.4-LIITRINE TURBOMOOTOR[/dropcap]125 kW /170 hj tundub selle pisikese kompakti kohta olevat küll ja küll. Testautol käib jõuallikaga kaasa 9-käiguline automaatkast. Momenti on mootoril 250 Nm ning see peaks saadaval olema 2500 pöörde juures.

Erilist särtsakust ma sellelt mootorilt ei ootagi, kohalt võttes kulub natuke aega, et hoog üles saada. Aga kui hoog sees, siis pole enam muret, möödasõidud saab sujuvalt tehtud, 70 kilomeetri pealt 90ni kenasti kiirendatud. Kui janu kõrvale jätta, on Renegade’i  suurust ja raskust arvestades tegu optimaalse jõuallikaga.

Kaksteist punkti läheb ZF 9HP automaatkastile, mis teeb oma tööd vaikselt ja häirimatult. Omas segmendis jääb Jeep Renegade ilmselt veel pikaks ajaks ainsaks kompaktmaasturiks, millel selline luksus peal. Esimene sõiduauto ajaloos, mis selle kerge ja innovaatilise 9-käigulise kasti külge sai, oli 2014. aastal ilmavalgust näinud uus Jeep Cherokee. ZF 9HP on tänaseks kasutusele võetud mitmekümnel mudelil, olgu nimetatud näiteks RR Discovery või Honda CR-V.

img_ninespeed

[dropcap]MAANTEESÕIT [/dropcap]Olenemata Renegade’ i külmkapilikust olekust, ei häiri tugevad tuulehood teelpüsimist ning ka salongis on suhteliselt vaikne. Rooli tunnetus on “klassikaliselt jeebilik” – pean siinkohal kaassõitja, tõsise Jeebi-fänni sõnu uskuma, et suur, jäme ja suhteliselt tuim rool ja tundetud pedaalid ongi see, mis sellest autost pärisasja teeb.

Kiirusel 100 km/h ja rohkem hakkab vedrustuse jäikus tunda andma. 2,5-meetrise teljevahega sõiduk püsib hästi teel, vaid kurvidesse järsult sisse keerates on tajuda kere kaldumist. Suurepärane nii pisikese auto kohta. Palju sa siis sellega ikka kihutad.

[dropcap]MAASTIKUSÕIT [/dropcap]Kuigi ka esiveoline Renegade saab kitsal metsaveorajal mudavallide ületamisega enamasti mängleva kergusega hakkama, võiks esiveoline versioon jääda eputava linnainimese pärusmaaks.

Meil jääb pindamata teid küll üha vähemaks, aga usun, et Tallinnast kaugemal elades oleks päris turvaline just nelikveolise Renegade’iga talvele vastu minna. Õige maainimene otsib korralikku töölooma, ja Renegade on, olenemata oma väiksusest, nelikveolisena arvestatav tööloom. Las see linnamees eputab, kes neid tema vedusid ikka üle loeb… maal on autot vaja.

Nelikveolisele Renegade’ile pakutakse kahte tüüpi elektroonilist nelikveosüsteemi: Jeep Active Drive ja Jeep Active Low I ja II (Trailhawk).Vastavalt teeoludele on juhil võimalik sekkuda auto ajutrusti töösse, vaadates aknast välja ja valides nupust nähtule vastavalt Snow (lumi), Sand (liiv) või Mud (muda). Active Low II puhul lisandub veel ka Rock (kivi) -sõiduvõimekus.

Jeep öeldakse olevat üks töökindlama nelikveoga marke. Võib-olla on siis huvitav teada, mismoodi töötavad uued elektroonilised süsteemid? Vaikimisi (Auto) režiimis on Jeep Renegade esiveoline. Vastavalt teeoludele lülitub veojõukontroll sisse, et purakat kahe telje vahel õiglaselt jagada. Kui lülitada sisse Lock (lukusta), lülitub sisse pidev nelikvedu.

Kõigis nelikveo režiimides on Renegade’il pidevalt nelikvedu sees, veojõu jagamine rataste vahel muutub vastavalt vajadusele, rataste pöörlemiskiirusele ja läbilibisemisele. Mingil hetkel võib veojõud olla jagatud 50%-50%, järgmisel 40%-60%, jne. Kui vaja, suunatakse jõud 100% taha või ette. Süsteem on hõivatud pideva arvutamisega, et leida teeoludele vastav, optimaalne ja turvalisim lahendus.

[dropcap]KÜTUSEKULU [/dropcap]Kui kahene diisel on tõsiselt ökonoomne, tulles kombineeritult toime 5-6 liitri kütusega saja kilomeetri kohta, siis uus, kõrgetele nõudmistele vastav 1.4-liitrine turbobensukas peaks tegema omas segmendis samaväärset tööd.

Kolme sõidupäeva peale kogunes maanteekilomeetreid lõviosa, maastikku seekord vallutama ei läinudki ning 50-alas pusserdamist oli heal juhul kümnendik. Keskmine kütusekulu 8-9 liitri kanti sajale. Tehase andmetel võiks see kulu keskmiselt liitrijagu väiksemgi tulla.

KLIKI PILDIL!

[dropcap]VARUSTUS JA EELISTUSED [/dropcap]Oma kogemusest soovitan liisingettevõttega lepingut vormistades eelistada kõrgemat, Limited või Trailhawk varustustaset, kus sisalduvad mugavusvidinad teevad pisikesest kompaktmaasturist arvestatava sõiduvahendi. Jõuallikatest, mida ühtekokku on neli, imponeerib mulle senini kõige rohkem 2-liitrine 140 -hobujõuline Multijet. Kui aga Euroliidu bürokraatia diislid ära keelab, võtaksin puiklemata äsja testitud uue, ühekomaneljase turbobensuka.

Jah, esialgu tundub amps kallima varustuse ja nõks võimsama mootori suunas hinnakirja vaadates mõttetult suur. Kui jagada see mõni tuhat eurot kuumaksete peale ära, ei ole vahe enam piinavalt valus. Hinnaga tulevad kaasa eelised järelturul: paremini varustatud autot on lihtsam müüa, hinnakaotus on pisem.

Lisada siia oluline vahe sõidumugavuses – ja Trailhawki puhul ka mõningane vahe maastikusuutlikkuses – on kallima varustuse suunda lihtsam võtta. Tasub peale passida kampaaniatele ning enne lõppotsuse langetamist väga täpselt ära kirjeldada oma tegelikud vajadused. Nelikveoline Renegade on sobilikum siiski kohtadesse, kus teed vahepeal natuke vinka-vonka teevad…

[dropcap]KOKKUVÕTTEKS [/dropcap]Ehkki Jeep tähistab kestvalt oma 75. juubelit ning sel puhul on välja lastud ka eriseeria mudelid, saame me “ameerika autost” rääkida veel vaid tinglikult. Jeep Renegade pannakse kokku Itaalias, Amalfis asuvas tehases, samas kus ehitatakse ka sõsarmudel Fiat 500X.

Minu peas õnneks ei ole need kaks omavahel veel segunenud ning kui sunnitaks valima, siis eelistaksin Jeepi. Kui aga juhtub, et inimene on peast lihtne ja natuke kompaktmaastur, võiks üle vaadata ka erikujulise Nissan Juke ning miks mitte ka Suzuki S-Crossi, mis küll välimuselt konservatiivsem, olemuselt aga täitsa vahva maasektori-auto.

renegade-punane

[dropcap]VANAVANEMATE PÄEV [/dropcap]Renegade’i proovisõiduaeg langes kenasti vanavanemate päevale. Olin seks puhuks planeerinud korraliku fotošuudi koos väljasõiduga ema lemmikrestosse looduse rüpes. Sõitsin uhkelt “porgandiga” õue ja palusin emal end valmis panna.

Ema tuli õue, vaatas autot ja ütles  k o h u t a v a l t  pettunud häälel: “Ei, siia autosse ma küll ei hakka ronima.”
-Mismõttes?
-Ei, ma ei taha. Mulle ei meeldi see auto.
-Oota, mismõttes? See on ju seesama auto, mille pärast sa olid valmis surem…
-Ei, see ei ole seesama auto. Või – no on – …sarnane. Aga värv on vale.See ei ole porgand. See on mingi..lame punane!
-Mis see värv siia puutub? Auto on ju ikka seesama.
-Ei, värv on vale. Ma ei istu siia. Porgand oli õige. Las ma lähen nüüd tagasi, mul on film pooleli…

Võite ette kujutada, mis tundega ma emale järgi vaatasin. Enne veel, kui masenduda jõudsin, tuli ta siiski tagasi ja ütles lohutavalt, et olgu, poodi võib ju sõita, kui ma niiväga palun.

Kui tagasi jõudes uurisin, mis tunne oli ka, sain vastuseks “Mis tunne? Tavaline auto. Tore auto. Sõita on mugav, hea on istuda, isegi sisse ronimine ei olnud raske. Tore auto jah, meenutas mulle seda vene villist natuke, aga no muidugi tänapäevast… Ainult, jah, mulle see porgand meeldis ikka rohkem. See oli ikka auto.” Ütles, tõmbas suu kriipsuks, võttis poekoti ja läinud ta oligi.

Naise meel on muutlik. Mis ma muud ikka oskan öelda. Head vanavanemate päeva, lapsed ja lapselapsed, sest ükskord on minu kord kõik tagasi teha. Te ärge tulge siin oma isesõitvate kärudega…Ma tahan porgandit.

Loe lisaks ja vaata hindu maaletooja lehelt

Fotod: Ylle Rajasaar, tootja

http://www.accelerista.com/toimetus/miks-tudrukutele-meeldivad-punased-autod-2/

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN