Esmaspäev, 20. mai 2024
​​Ma alustasin selle loo kirjutamist, istudes ühe magamistoaga korteris, mille aknast avanes vaade merele. Järgneval õhtul avanes sama korteri aknast vaade Noarootsi järvele, ja juba järgmisel päeval olin peaaegu 200 kilomeetrit lõuna pool.

Korter oli üsna mugav: mul oli olemas soe dušš, külmik, kaheinimesevoodi, diivan, televiisor ja mis kõige tähtsam – panoraamvaade parimale maastikule, mille juurde Fiati diiselmootor ja väike maastikusõit mind viia suutsid.

Mobilvetta Kea i90, Vladimir Niinimäki

Autoelamu ilmus minu ellu taas, täpselt aasta pärast seda, kui ma nendega lähemalt tutvusin. Sain aru, et see kogemus on väärt kordamist, ja sain enda kätte 2023. aasta itaalia Mobilvetta KEA I 90 võtmed.

7,5 meetri pikkune ja peaaegu 3 meetri laiune maanteelaev mahutab (või isegi majutab?) 4 reisijat täielikus mugavuses. Kuid mul oli vaid üks kaasreisija ja tundmus piiramatust vabadusest, sest jällegi sõitsin oma kodus, ja Eestis võib iga parkimiskoht ööbimiskohaks saada.

Mobilvetta Kea i90, Vladimir Niinimäki

Mobilvettat on raske hinnata tavalise auto seisukohalt. Siiski kasutasin ma seda lühidalt igapäevaautona. Sõitsin sellega poodi, tööle ja muude asjaajamiste raames. Kas selline kasutus on mugav? Ei, üldse mitte. Minu väikse MX-5 kõrval tundus KEA I 90 lõputult suur ja isegi paar päeva pärast sellega koos elamist tundsin ma iga kord väikest närveldust, kui pidin sellega oma asju ajama. Sellel autol on üks eesmärk – sõita rahulikus tempos tuhandeid kilomeetreid, pakkudes reisijatele mugavust ja öömaja.

Mobilvetta Kea i90, Vladimir Niinimäki

Rahulikkus – see on väga täpne. Jah, van life’i elustiili armastavad inimesed räägivad, kuidas nad sõidavad oma autodega maanteedel 110+ km/h, kuid kahtlen, kas ületasin itaallasega kunagi 90 km/h. Sellega on imeliselt mugav sõita maanteel umbes 80 km/h, saades seejuures kütusekulu umbes 9 liitrit “sajale” ja omades samal ajal täielikku ülevaadet ümberringi toimuvale.

Mobilvetta Kea i90, Vladimir Niinimäki

Võib-olla on see minu kogemus, sest Marco, kellega ma ühel parkimisplatsil tutvusin, rääkis, kuidas ta enda autoelamuga rahulikult üle 100 km/h sõitis. Kuid mulle tundub see liigse raiskamisena – kütusekulu tõuseb mõistliku 9 liitri pealt 11-12 liitrini ja tuulemüra ning vibratsioonid sõidu ajal muutuvad liiga tüütuteks. Pole ime, et tavalised juhid võivad karavanide üle kurta – nad sõidavad tavaliselt aeglasemalt kui liiklusvool. Kuid nüüd on sellise kiiruse põhjus vähemalt selgem.

Mobilvetta Kea i90, Vladimir Niinimäki

Leidsin reisides jälle kinnitust sellele, et van life on elustiil. Iga (tahan seda rõhutada!) RV või karavan maanteel tervitas, parklates alustasime vestlusi ja tutvusime, inimesed rääkisid hea meelega oma autodest ja elust. Ja tundub, et RV puhul on see tõsisem kui lihtsalt armastus teatud automargi või mudeli vastu. Elustiil – sõitmine lõpututel väljadel päikeseloojangusse, nautides maastikku. Öömajale jäämine inimtühja järve ääres, pikad jalutuskäigud metsas, teades, et paar kilomeetrit eemal on sinu kodu – alati soe ja ootab sinu naasmist ja seikluste jätkamist.

Mobilvetta Kea i90, Vladimir Niinimäki

Viimastel aastatel (eriti pärast pandeemiat) on van life romantiseeritud, ja nüüd võivad inimesed sageli näha imelist pilti, kui inimesed teevad lõkkeid ja valmistavad toitu planeedi kõige uskumatumates kohtades ning iga ööbimine näeb välja nagu puhkus parima vaatega.

Tegelikkuses tuleb siiski leppida sellega, et suurepärase vaatega parkimiskohti ei pruugi olla, veekasutust piirab auto paak (tihti on see umbes 120 liitrit), ja üldiselt, kuigi sees on tavalise autoga võrreldes avar, ei küündi see täisväärtusliku korterini. Kolmandaks päevaks võib ikkagi tekkida väike ruumipuuduse tunne harjumatuse tõttu. Kuid see on just see koht, kus reisikaaslase valik mängib võtmerolli.

Mobilvetta Kea i90, Vladimir Niinimäki

Ja sellist reisimist võib õigustatult võrrelda jahisõiduga – see on kallim kui oma autoga sõitmine ja hotelli(de)s ööbimine, kuid samas on vabadusetunne peaaegu piiritu. Selline autoelamu maksab umbes 120 000, samal ajal kui Motorhome.ee veebilehel leidsin ma veelgi kallimaid, üle 200 000 maksvaid masinaid.

Kulukas, jah. Kuid on ka taskukohasemaid võimalusi umbes 60 000 ringis, kuigi ainult suviseks reisimiseks võib see siiski liiast olla. Kui te ei plaani seda kasutada rohkem kui pool aastat, siis minu arvates on palju kasulikum selline auto rentida – hinnad võivad varieeruda 130-250 euro vahel päevas, lisaks tuleb arvestada kütusekulu.

Mobilvetta Kea i90, Vladimir Niinimäki

Kuid see kogemus on väärt proovimist. Mul on hea meel, et juba teist aastat järjest annavad Motorhome’i poisid mulle võimaluse uut elamust kogeda. Eelmisel aastal proovisin autoelamut Roller Team Kronos 265, Mobilvetta sai minu edetabelis 52 punkti, kuid nagu aru saate, pole selle võrdlemine teiste autodega mõttekas. Tõeline maismaajaht, ja mul oli hea meel mõnda aega selle kapten olla.

Mobilvetta Kea i90, Vladimir Niinimäki

Fotod: Vladimir Niinimäki

blank

Endine kooliõpetaja, IT-ettevõtja ja autoentusiast. Armastab kõike, mis liigub, aga itaallastele on südames eriline koht. Unistus - teha ümbermaailmareis!

KOMMENTEERI SIIN