Lihtne äriloogika ütleb, et kui raha vedeleb maas, siis tuleb see üles korjata. Just seda põhimõtet järgides on Renault ehitanud üles tervelt kuuest linnamaasturist koosneva mudelirivi, pakkudes peaaegu igaühele midagi ning jättes tähelepanu alt välja autod, mis müügiedu ei tõota. Raha lugeda Renault grupi boss Luca de Meo oskab.
C-segment ehk väike-keskklass moodustab Euroopa autoturust peaaegu poole, Lõuna-Euroopas pisut vähem, Kesk- ja Ida-Euroopas rohkem. On ütlematagi selge, et tegu on kohaga, kuhu tuleb pakkuda autosid võimalikult laiale maitsele.
Nii leidis Renault, et täiselektriliste autode arendamisega pole hetkel mõtet üle pingutada (Megane e-Tech ja Scenic e-Tech on täiesti piisavad) ning klientide soove tuleb rahuldada seal, kus nõudlus on suurim – hübriidsete linnamaasturite osas.
Kuldne kolmik Austral/Espace/Rafale on valmis, kuid neist allpool ning Capturist ülalpool haigutas täitmist vajav tühimik. Konkurendid nagu Toyota C-HR, Kia Niro, Nissan Qashqai ja Volkswagen T-Roc olid seal ammu ees laiutamas ning mõistetavalt ei saanud selline olukord lõpmatuseni kesta. Seega – Symbioz!
Uustulnuk on 4413 mm pikk, 1797 mm lai ja 1575 mm kõrge. Peaaegu identne teljevahe veidi väiksema Capturiga annab vihje, kuhu 18 lisasentimeetrit on kulunud – peamiselt pagasiruumi tarbeks. 434 liitrit on ka täismõõdus C-segmendi autode puhul maht, mida pole vaja häbeneda.
Sisemuses lisab paindlikkust võimalus tagaistet ette-taha liigutada. Ent kui viimase äärmises tagumises asendis on tegu täiesti korraliku neljakohalise ning läbi häda isegi viiekohalise sõidukiga, siis lõpuni ette nihutatuna ei mahu taha isegi allameetrimehed – sel juhul on tegu vaid võimalusega suuremate esemete veoks.
Auto sisemus on kujustatud üsna vastuoluliselt: kas põhjuseks on olnud klientide ja autoajakirjanike tagasiside või konstruktorite kõhutunne, pole teada. Materjalid on pea kogu autos pehmed ning jätavad naturaalse mulje, ent mitte ühegi ukse kohal pole linki, millest kinni haarata ning samuti puuduvad laes riidenagid. Mis saab prantslaslikust elegantsist, kui mantlit pole kuhugi riputada?
Symbioz tuleb erinevalt oma lähimast sugulasest Capturist müügile üheainsa mootoriga, milleks on vana hea tuttav 1,6-liitrine145 hobujõudu arendav täishübriid. Viimane võimaldab üsna säästlikku kulgemist rahulikel kiirustel, kuid maanteel ja möödasõitudel kipub hätta jääma. Jõudu lihtsalt napib.
Siiski on tulevik ses osas lootusrikas: juba 2025. aastal lubatakse kapoti alla ka poolhübriidi, mis olevat võrreldes täna toodetava 1,33-liitrisega hoopis täiuslikum. Rohkem insenerid polnud hetkel nõus saladuskatet kergitama, kuid õnneks pole kaua jäänud oodata.
Ka muus osas püüab Symbioz selgitada, et tegu on rahulikuks kulgemiseks mõeldud autoga. Tuulekohin hakkab peeglite juurest sisse kostma üsna täpselt 90 km/h juures, aga kas peab siis kiiremini sõitma? Rehvimüra on aga üsna täpselt nii palju, kui sellest autoklassist arvata võib. On see ootuste juhtimine või lihtsalt optimeerimine?
Samasse valdkonda kuulub ilmselt ka neli tärni värskes Euro NCAP turvatestis, kus on toimunud väike tagasiminek eelmise kümnendiga võrreldes (viimasel juhul on jutt küll lähisugulasest Capturist). Lohutuseks võib öelda, et nõudmised karmistuvad seal kogu aeg ning suur hulk konkurente esineb veelgi kehvemini.
Eesti turule jõuab Symbioz kolmes varustustasemes alustades kõige madalamast techno-tasemest ja lõpetades iconic-varustusega. Kui enamus tänapäevaseid mugavuslisasid on juba pardal, siis maatriks-LED tulesid ei saa ka lisaraha eest. Kuidas aga laternad pimedas toimivad, saame teada alles pärast talvesõitu. Täispikkuses varustusnimekirja leiab siit.
Oluline kriteerium: kiirusehoiatuse väljalülitamine käib eraldi nupust kahe järjestikuse vajutusega ning selle eest saab uustulnuk kirja kõva plussi. Automaksu vaates olulised numbrid on 1925 kg täismass ning 107 g/100 km CO2 emissioon. Reaalsetest kütusekulu numbritest paraku rääkida ei saa, kuid suvisel kiirteel jäi see 7-8 liitri kanti „sajale“. Jälle see kiirus…
Kokkuvõtlikult pakub Symbioz juba paljuski tuttavat tehnikat ning räägib sama disainikeelt, mida paljud Renault’ uuemad mudelid. Ta ei luba endale suuri puudusi ning väiksemate osas saab andeks tänu üsnagi mõistlikule hinnakirjale. Ning lõppude lõpuks: selles autoklassis jagub valikut igale maitsele.
Fotod: Indrek Jakobson, Jürgen Maasing, Dominik Kalamus
