Ahjusoe neljanda põlvkonna Škoda Fabia on Eestis kohal ja toob mõistliku hinna eest ridamisi praktilisi uuendusi. Üdini mõistlik auto sai muuhulgas viidud üdini ebamõistlikule tiirule. Mida see paljastas?
Fabia saabus 1999. aastal Škoda Felicia aseaineks ning seda on läbi aegade pakutud nii luukpära, universaali kui sedaanina. Neljas põlvkond jääb nüüd vaid luukpära kerekuju juurde, kuid praktilisust jagub kenasti.
Tehnilisi andmeid
Uus Fabia jagab platvormi Škoda Scala ja Kamiq’iga ning pakub väidetavalt väikeautode segmendi parimat õhutakistustegurit (senise 0,32 asemel 0,28 tähendab väiksemat kütusekulu ja ka tuulemüra).
Mootoreid on saadaval kolm, kokku viies seades. 1-liitrist kolmesilindrilist bensiinimootorit pakutakse nii vabalthingavana kui turboga ning see annab välja 48-81 kW ehk 65 kuni 110 hj. Lisaks on olemas ka 1,5-liitrine turboga ridaneli, mis pakub 110 kW ehk 147 hj. Käigukastivalik on kas viiene (vabalthingavad ja 70 kW turbo) või kuuene käsikast (81 kW turbo) ning 7-käiguline DSG (81 kW ja 110 kW). Veavad vaid esimesed rattad.
Sirgjooneliselt kiire pole see auto ilmselgelt ühestki otsast (0-100 km/h jääb 15,9 ja 9,6 sekundi vahele), ja see polegi eesmärk. Küll aga on mass ootamatult madal, jäädes olenevalt mootori-kasti ja varustuse valikust 1100 ja 1300 kg vahele. Fabia on jätkuvalt säästlik, väikse mootoriga väikse pere auto, kelle eelarve algab 14 400 € juures. Tõsi, koos varustusega saab hinna ajada umbes 27 000 € juurde.
Pakiruumi mahtu on eelkäijaga võrreldes kasvatatud 50 l ning ilma varurattata on nüüd ruumi 380 l (varurattaga 343). 40 € eest on võimalik kütusepaagi mahtu kasvatada 40 pealt 50 liitrini. Lubatud kütusekulu jääb WLTP järgi vahemikku 5-6 liitrit “sajale”, võimaliku kõige hullema stsenaariumi toon välja loo lõpus.
Igapäevakasutatavusest ja lisadest
Uue Fabia puhul on kasutusel mitmeid toredaid praktilisi lahendusi. Näiteks pagasiruumi on võimalik 170-280 € eest soetada terve pakett asjade mugavaks kinnitamiseks. Lisaks harjumuspärastele venivatele võrkudele ja “võrkkiigele” on olemas ka muudetava suurusega küljetasku – asjad sisse, pinguta kinni ja laiali ei lenda midagi.
Juhiukse sees on ka mugav panipaik vihmavarjule või lumeharjale – erilisemaks muudab selle aga äravool, mis tähendab, et kumbagi ei pea ontlikult kuivatama. Taskusse ja unustatud. Kõrvalistuja istme saab aga täielikult kokku klappida, et pikemaid esemeid vedada.
Sõitjateruumis on vaeva nähtud, et hoolimata odavast hinnast üldilmet parandada – kõvasid plastikuid on täiendatud pehmemate materjalide ja õmblustega, erinevaid värvikombinatsioone pakutakse kokku kuus. Lisana saab soetada ka toonklaasiga panoraamkatuse.
Pere vedamisest rääkides – turvatooliga lapse (või mitu) saab autosse mahutada kenasti, kaassõitja kiituse pälvis ka hoolimata auto kompaktsetest mõõtudest lapse ees istudes alles jääv jalaruum (taga on eelkäijast 5 cm rohkem ruumi). Kiitust ei pälvi aga “laadimiskõrgus” – tooli ja pärast lapse turvavöö kinnitamiseks tuleb täpselt ebamugaval kõrgusel urvitada.
Sõidumugavus on ootamatult hea – ei võdista ega raputa, sisemüra on vähe, standardhelisüsteem suudab nüansirohkelt mängida… Vaid külmkäivitusel oli vahepeal tunda kolmesilindrilisele omast raputamist, kuid sõidul mitte – selle eest hoolitsevad vähemalt osaliselt suure mänguruumiga mootoripadjad, kusjuures tasakaalustusvõll puudub!
Juhiabidest – nüüd on Fabial ka rajahoidja ning sõiduraja vahetamise abi ning auto suudab tuvastada liiklusmärke ja parkimisel ning manööverdamisel aidata. Muudest lisadest on olemas juhtmevaba telefonilaadija, roolisoojendus, kahetsooniline kliimaseade, 5 USB-C pesa, rohkelt panipaiku…
Kütusekulu jääb ka reaalsuses täiesti normaalsuse piiresse – proovisõiduautol oli automaatkastiga paaritatud 1-liitrine 81 kW turbokas ning sõidustiilis muudatusi tegemata oli imelihtne krõbeda külmaga 7,0 “sajale” sõita, kuniks sõidurežiim oli Normal. Eco jäi paraku proovimata, Spordist järgmises lõigus pikemalt.
Talvesõit – ontlik ja turvaline
Selle peatüki kohta tuleb etteruttavalt öelda – sellisele sõidule sattumine oli olude kokkulangemine ning täielik kala-veest-väljas elamus. Kuid sellegipoolest sai auto iseloomu kohta teha tähtsaid järeldusi, mis loo kokkuvõttele kasuks tulid.
Nimelt sai Fabia eriti mõnusate talveilmade saabudes viidud pikale öisele kruiisile jää ja lumega kaetud teedel, seltsiks taga- ja nelikveolised, iseloomult palju lustakamad autod. Fabia oli nagu sõgedate sekka sattunud ontlik pereisa, kes tahtis lihtsalt koju jõuda.
Vast kõigi tutvusringkonnas on mõni hall hiireke, kes esimese pitsi järel täielikult muutub, teiste lollustega kaasa läheb, hoogsalt jalga keerutab ja ootamatult vürtsikaid nalju rääkima hakkab. Fabia ei ole selline. Ta ei muutu säärase “sotsiaalse surve” situatsioonis, vaid lihtsalt… kannatab teised ära.
Ta on oma sõiduabide osas äärmiselt konservatiivne – olgu mistahes ilmaolud, tema eesmärk on Sind turvaliselt kohale viia, ja sellega saab ta suurepäraselt hakkama. Isegi veojõukontrolli välja lülitades piisab vaid umbes 10-kraadisest libisemisnurgast kurvis, kui juba tunned pidureid ragistamas. “Otseks. Turvaliselt koju!” on selle auto moto.
Sama juhtub ka käsipiduriga – kang on füüsilisel kujul olemas ja kui on vaja kiiresti ümber keerata, siis väikesel kiirusel kannakad ei ole probleemiks. Kui aga natuke suuremal kiirusel proovida, rakendub kohe “Otseks! Turvaliselt koju!” moto, ehk veojõud katkeb ja pidurid kukuvad jälle ragistama.
Hoolimata lamellrehvidest oli aga Fabia ootamatult väle. Kui autod, millel ka tagarattad kraabivad, said jääs teedel lustida, siis Fabiaga sai hoopis tempot hoida. Tänu kergusele ja väga libedatele oludele ei olnud mikromootor mingiks takistuseks ja ootamatul kombel ei jõudnudki palju võimsamad nelikveolised järele, rääkimata poolest tosinast bemmist, mida teede kõrval kraavides ukerdamas näha sai. Fabia podises vaid omaette “turvaliselt koju…”
Ajaloolise tõe huvides tuleb ära mainida ka tõenäoliselt kõige hullem kütusekulu, mida selle autoga on võimalik esile manada – talvistes oludes rasket jalga ja sportlikku sõidurežiimi rakendades sai 250 km ringi peale ära nähtud 9,6 “sajale”. Sellest hullemini sõitmiseks peaks tõsiselt pingutama.
Kokkuvõtteks
Škoda Fabia esindab kõike, mida Škoda üldiselt – ei midagi põnevat ega lustakat, kõik sõiduki loomisel rakendatud põhimõtted on kantud mõistlikkusest. Kõige ägedamad ja wow-efekti esile kutsuvad lahendused on samuti padumõistlikud.
Fabia sobib näiteks inimesele, kes esimesi talveilmasid nähes ei mõtle sellele, et sõita on lõbusam. Ta sobib inimesele, kes jäiseid olusid sihtotstarbeliselt kasutavaid Subaruid ja Mitsubishisid vaadates mõtleb “huligaanid!”, mitte “tahaks ka…” Fabia on pragmaatilise, mõistliku ja ontliku inimese liikur, kelle jaoks teekond ei ole põnev – ta tahab (mõistliku hinnaga) kohale jõuda ja siis millegi endale sobivaga tegeleda.
Kui ülalkirjeldatu aga Sinule ei vasta, siis väikest esiveolist pereautot otsivale inimesele on tõenäoliselt sobilikum näiteks Hyundai i20 oma eri variatsioonides – mõõdud, mootorid ja hinnad on sarnased, praktilisi lahendusi vähem, mängulisust ja lõbu aga rohkem.
Uue Fabia kohta hetkel kodulehelt veel infot ei leia, kuid küll see varsti tuleb.
Fotod: autor, Škoda
