Seekordses nädala paaris ei too me mitte välja kaht müügis olevat autot nagu tavaliselt, vaid hoopis soovitame kaht suurepärase kütusekuluga autot, mille osas silmad lahti hoida.
Praeguste kütusehindade juures on selge, et paljud on oma tarbimis- ja sõiduharjumusi kohandanud ning seda näitab ilmekalt suvel langenud kütusemüük. Paljude suhtumine paistab olevat, et kui pole vaja paaki täis tankida, siis seda parema hinna ootuses ka ei tehta. Kui pole niisama lusti- või tuulutussõidule minna vaja, siis ei minda!
Kuid on ka teine variant – soetada kasutatud ökoliikur. Auto, mis võtab igast asendist ja vähese vaevaga väga vähe kütust. Iseenesest kõlab ju hästi – oma sõiduharjumusi muutma ei pea, lihtsalt sõida väiksema hulga kütusega!
Olgu juba ette öeldud, et tegu on siinkirjutaja subjektiivse valikuga, milles on arvesse võetud tarbijate kogemusi üle maailma ja lisaks ka taskukohasuse faktorit. Seega kuigi ka uute autode seas leiab lubatud WLTP kütusekulunumbreid 2 liitri kandis sajale (isegi kahetonniste linnamaasturite puhul!) ning elektriautod saavad olenevalt laadimiskohast ja turuhinnast kindlasti odavamaltki hakkama, ei ole nende autode ostuhind siia sobilik.
Auväärne “vanur”
Ei saa mainimata jätta hübriidide vanaisa, maailma esimest seeriatootmisse läinud hübriidautot Toyota Priust. Kui öelda “hübriid”, siis on just Prius see auto, mis paljudel silme ette tuleb. 1997. aastal ilmavalgust näinud auto on iga põlvkonnaga muutunud üha säästlikumaks ning alla 5 liitri sajale pole ka raskema jala puhul mingi probleem.
Vaatame või 6 aastat tagasi toimunud Pressirallit, kus Accelerista kahe Priusega varustatud ekipaažiga kohal käis – siinkirjutaja keskmine kütusekulu oli 5,1 liitrit sajale, ja seda oludes, kus kihutamist oli kõvasti!
Esimese põlvkonna Prius oli Toyota jaoks katseprojekt – iga toodetud auto valmis kahjumiga, andes tootjale väärtuslikku kogemust. Teise põlvkonna Priusega see muutus ning tootmiskuludega jäädi nulli.
Priuseid leiab kasutatuna müügist igalt poolt ja igal ajahetkel ja see pole autohuvilise jaoks üldiselt ühestki otsast põnev auto – neid on üle maailma müüdud üle 7 miljoni, Eesti registris on üle 500. Aga kuidas oleks, kui vaataks ka mõnda veidi ebatavalisemat ja vähemlevinud autot?
Esimese põlvkonna Honda Insight
Seda võib pidada Honda vastuseks Priusele, kusjuures Põhja-Ameerikas jõudis see müügile isegi enne Priust! 1999. aastal esitletud Honda Insighti on nüüdseks kolm põlvkonda. Siinkirjutaja arvates on eriti äge just esimene põlvkond, mida on Eestis hetke seisuga registreeritud vaid 2 tükki.
See voolujoonelise disaini ja kaetud tagaratastega hübriidne luukpära oli pikalt maailma efektiivseimate bensiinimootoriga varustatud autode nimekirja tipus. Ka kõige kõrgema varustustasemega versioon jäi massilt alla 900 kg ning loomulikult oli ka sellel kütusesäästus suur roll. Suur osa oli ka aerodünaamikal – tootmise algushetkel oli tegu maailma voolujoonelisima seeriatootmisautoga. Väike triviateadmine – need toodeti samas tehases, kus Honda paljukiidetud superautot NSX ja sportautot S2000.
Esimese põlvkonna Insighti liigutas 67 hj 1-liitrine kolmesilindriline bensiinimootor, mida abistas 13 hj elektriajam. Mootori teeb eriliseks tema võime eriti lahja seguga töötada – kui bensiini stöhhiomeetriline koefitsient ehk teisisõnu bensiini ja õhu ideaalsegu täielikuks põlemiseks on 14,7, mida sihitakse enamuse bensiinimootoriga autode nö “kruiisiseguks”, siis Insighti mootor on võimeline kruiisima ka ülilahja, 25,8:1 seguga!
Tulemus – maanteekulu 3,9 liitrit sajale. Mitmed “hüpermiilijad” on just Insighti oma katselavaks valinud ning väikseima kütusekulu rekord on 1,104 liitrit sajale, teiselt kohalt leiab tulemusega 1,73 aga… Toyota Priuse! Loomulikult on seejuures tegu juba tõsiselt modifitseeritud sõidukitega.
Samas on võimalik proovida ka vastupidist – näiteks Youtube’i kanal Gears & Gasoline võttis ja püüdis hoopis Insighti kütusekulu halvemaks teha. Muuhulgas eemaldati tagarataste katted, pandi alla ebaoptimaalne rehvi- ja rattakombinatsioon, pagasiruumi raske koorem, katusele laperdav madrats ning sõideti igal pool gaas põhjas. Tulemus – umbes 9 liitrit sajale. Järeldus – ka treenitud ahv suudaks selle autoga normaaloludes 5 l/100 km välja sõita.
Paraku ei läinud Insight massidesse ning esimese põlvkonna mudeleid müüdi vaid 17 020 tükki. Ja nagu mainitud, Eestis on neid teadaolevalt vaid kaks – seega sättige müügiportaalide teavitused aegsasti üles, sest üks konkurent on juba niikuinii ees ootamas ja pakkumiste värskendamisnuppu litsumas.
Kui aga hübriidautod õigetest kohtadest ei kõdita, siis on säästuautode puhul tegelikult soovitused väga lihtsad – mida kergem, seda parem. Vanemad väikse diisel- või ka bensiinimootoriga autod saavad enamasti samuti vähese vaevaga hakkama kulunumbritega alla 5 liitri sajale. Moodsamate autodega võrreldes tuleb see lihtsalt mugavuse ja turvalisuse arvelt.
Lisatud: lugejalt tuli soovituseks näiteks Volkswagen Lupo 3L (ja ka Audi sõsar A2 3L) – 1,2-liitrise turbodiiselmootoriga kolmeukseline luukpära, mis kaalub vaid 830 kg. Madala veeretakistusega rehvide, start-stopp süsteemi, robotkasti ja eco-režiimiga väikeauto loodigi eesmärgiga saavutada kütusekuluks 3 liitrit sajale, mida tõestati korduvalt ka elulistes situatsioonides, mitte vaid laboris.
Meedia: Accelerista, Classiccarsforsale, Gears & Gasoline, Volkswagen
