John Hennessey on kiirete autode maailmas vastakaid emotsioone tekitav nimi – alates aastast 1991 on mees omanimelises firmas erinevaid autosid kiiremaks ehitanud ja neile oma logo peale löönud, kuid kogu toodang on põhinenud olemasolevatel autodel.
Aastal 2010 tuldi välja Hennessey Venom GT-ga. Tegu on pikendatud Lotus Exige šassiiga, kuhu on mahutatud meeletult võimas seitsmeliitrine kahe turboga V8. 1244 hobust 1244 kg massi juures tähendasid loomulikult, et tegu on väga kiire autoga.
Jaanuaris 2013 püstitas Venom GT 0-300 km/h kiirendusrekordi tänavalegaalsete autode arvestuses, jõudes maagilise arvuni vaid 13,63 sekundiga. Aprillis 2013 kihutas Venom GT 435 km/h ning Hennessey kuulutas selle maailma kiireimaks seeriaautoks.
Guinnessi rekordite raamatu hindajad aga sellega nõus ei olnud – sõit sooritati vaid ühel suunal ning lisaks on autot müüdud vaid 13 eksemplari. “Seeriaautoks” pidamiseks peaks masinat olema toodetud vähemalt 30 eksemplari. Lisaks ütlesid mitmed arvustajad, kes Venomiga sõita said, et kurvisõiduks see põhimõtteliselt ei sobigi.
Kuid see Hennessey’d ei pidurdanud – oli selge, et väikse “garaažifirmana” alustanud Texase ettevõte suudab vähemalt tippkiiruse arvestuses astuda Koenigseggi, Bugatti ja teiste hüperautotootjate kandadele. Aastal 2017 näidati ideeautot Venom F5, firma esimest päris oma autot. Nüüd on seeriaauto prototüüp ka päriselt valmis.
Nimi viitab tornaadole, numbrid samuti
Nimi F5 tuleneb Fujita-Pearsoni skaalast, mis tähistab tornaadode tugevust. F5 on kõige tugevam neist, kus tormituulte kiiruseks on kuni 512 km/h. See on kiirus, mille Venom F5 peaks teoreetiliselt olema võimeline alistama.
Süsinikkiust monokokk toodetakse UK-s ja kaalub vaid 86 kg, olles jäigem kui näiteks Bugatti Chironi oma. Enamus kerepaneele on samuti süsinikkiust, amortide jäikust saab kaalusäästu nimel sättida vaid käsitsi, istmed on õhukesed polstrid süsinikkiust raamil… Kõige selle ja palju muu toel on Venom F5 tühimass vaid 1360 kg. Konditsioneer ja LCD-ekraaniga multimeediasüsteem on siiski olemas.
Mootor põhineb laialdaselt kasutatud LS-seeria V8-l, töömahuks on 6,6 liitrit ja õhku suruvad silindritesse jällekord kaks turbot. “Põhineb” tähendab siinkohal seda, et LS on mootori arhitektuuri aluseks, kuid kõik alates mootoriplokist, plokikaantest, klappidest, turbodest, pihustitest kuni kuivkarteri ja juhtajuni välja on vaid selle mudeli tarbeks loodud. Seda võib nüüd päriselt Hennessey mootoriks kutsuda.
Võimsuseks on 8000 pöörde juures 1817 hobust, suurimaks väändeks 1617 Nm alates 5000 pöördest. Mootori juhtaju piirab jõudlust esimeses neljas käigus, et juht ei leiaks end olukorrast, kus kiirusel 250 km/h tagarattad ikka veel tühja käivad.
Sarnaselt SSC Tuatarale, teisele USA hüperautole, mis maailma kiireima seeriaauto tiitli sihikule võtnud, kasutab Venom F5 samuti 7-käigulist CIMA ühe siduriga automaatkasti. Kindlasti on ülekandearvud erinevad, kui mitte rohkemgi.
Ebamõistlikult kiire
Ülaltoodud arvud lubavad loomulikult ka sooritusvõimet, mida on raske ette kujutada. Jah, tegu on hetkel veel simulatsioonidega, kuid need on tänapäeval väga täpsed ning Hennessey eelnevate tulemuste valguses ei ole väga suurt põhjust neis kahelda.
Kiirendus 0-100 km/h peaks vältama 2,6 sekundit, mis tundub isegi tagasihoidlik – enamus uusi Porschesid on võimelised selle sprindi alla 3 sekundiga tegema. See, mis aga edasi juhtub, on hoomamatu.
0-200 peaks juhtuma 4,7 sekundiga (võrdluseks – üks parema kiirendusega autosid, mis Accelerista toimetuse käest läbi käinud, Porsche Taycan Turbo, teeb seda 9,8 sekundiga), 0-402 km/h (250 mp/h) vältab simulatsioonide kohaselt 15,5 sekundit. See on üle kahe korra kiirem kui Bugatti Chiron!
Teoreetiline tippkiirus on ülekannete ja mootori pööretepiiriku põhjal 547 km/h, kuid esialgu soovitakse alistada 500 km/h. Esimesed katsetused toimuvad juba 2021. aasta kevadel Kennedy kosmosekeskuse 5,1-kilomeetrisel maandumisrajal.
Rehvid ja aerodünaamika
Märkimist väärib, et kui Bugatti arendas Veyroni jaoks erirehvid, mis kannataks järjepidevalt ja turvaliselt kiirust üle 400 km/h, siis nüüd, 15 aastat hiljem võetakse riiulist Michelin Pilot Sport Cup 2 rehvid ja öeldakse “kärab küll!” Veyroni rehvijooks maksab umbes 35 000€, pea sama palju kui näiteks Toyota GR Yaris.
Kuigi eesmärgiks on olnud luua auto, mis pole vaid üht trikki oskav hobune, on aerodünaamika osas olnud eesmärgiks võimalikult väike õhutakistus, mitte võimalikult suur surujõud. Kiirendades kerkib F5 nina hüdrauliliselt, et tagarataste pidamist parandada.
Kui aga soovid kurvikiiruseid parandada, müüb Hennessey soovi korral kaasa ka aeropaketi, mis koosneb spoilerist ja splitterist. Ja kui me lõpuks müügijutuni jõudsime, siis võib ära mainida ka hinna – 2,1 miljonit eurot.
Huvitaval kombel plaanitakse toota vaid 24 eksemplari – tundub justkui teadlik ninanips Guinnessi rekordite raamatule. Kuivõrd tootmiskulud on arenduskuludega võrreldes pisku ja iga juurde toodetud mudel tähendaks pikas perspektiivis suuremat kasumit, peab tõesti tegu olema Hennessey valikuga. Rebel without a cause?
Fotod: Hennessey
