Kehra paberivabrikust soodsate tuultega kilomeetrite kaugusele voogav hingemattev hais on olnud selle kandi kehvaks kaubamärgiks. Keskkonnaameti survel on tehas haisumurega tegelema hakanud. Võimalik, et varsti võib sealkandis nina õieli rõõmsalt seigelda.
Tallinnast Kehrasse on natuke üle 40 kilomeetri. Kehrasse saab nii auto, bussi, liinitakso kui ka rongiga. Päev Kehras ja ümbruskonnas annab paraja nostalgialaksu.
Paberivabrik pole sugugi selle linna ainus vaatamisväärsus: tegu on väikelinnaga, mille võiks kanda fotograafide soositud võttepaikade nimekirja. Linna ümbritsev loodus on aga mitmekesine ja haruldusi täis.
Kehrast leiab küllaga vana stalinistlikku arhitektuuri, põnevaid parke ja nurgataguseid. Avastamisrõõmu on seni seganud vabrikust õhku lenduv kirbe mädaneva kapsa hais, mis paneb silmad vett jooksma ja kurgu kuivama.
Ümbruskonna mitmekesist loodust, külaelu ja veehoidla ümbruse marjametsi on raske lemmikuks märkida kui jõle lehk pea valutama ajab. Lootus on, et lähiajal asi siiski muutub ja see kant matkajatega täitub.
Mädamuna haisu tekitavate lenduvate väävliühendite kogused jäävad mõõtmiste põhjal normi piiresse, aga piisab vähesest, et lehk oleks väljakannatamatu. Muuseas, kehralased ise ütlevad, et ei pane tähelegi, millal haiseb. Ollakse harjunud.
Keskkonnaameti sunnil on tehas pidanud haisuprobleemiga tõsisemalt tegelema. Lähikonnas on tõepoolest rohkem päevi, mil enam nii hullult ei haise.
Päris haisuvabaks ei saa piirkond ilmselt niipea, ent soovitame Kehra ikkagi oma reisikavadesse sisse võtta: eriti sügisel on sealkandis lihtsalt imeilus!
Keskkonnaamet sundis tegutsema
2015. a juunist novembrini teostasid KUK spetsialistid vesiniksulfiidi, lämmastikdioksiidi, vääveldioksiidi ja süsinikoksiidi kontsentratsiooni mõõtmisi Kehra õhus.
Selgus, et vesiniksulfiidi maksimaalne keskmine kontsentratsioon õhus ööpäeva jooksul oli pea kuus korda kõrgem kehtestatud piirväärtusest. Teiste saasteainete kontsentratsioonid jäid lubatu piiresse.
2017 kinnitas Keskkonnaamet Kehra paberivabriku vesiniksulfiidi vähendamise tegevuskava, mille kohaselt suunatakse tallõli keedukatla heitgaasid järelpõletamisele ning reoveepuhastisse lisatakse keskkonnaohutut raudsulfaati.
Kehra tselluloositehase rakendatud meetmete tulemusena on õhukvaliteedi näitajad veidi paranenud, kuid ettevõte peab siiski veel pingutama, et lenduvate väävliühendite hulk normidele vastavaks saada.
Õige pisut vähem haisu
2018. aasta detsembrist kuni käesoleva aasta märtsi lõpuni toimunud välisõhu kvaliteedi mõõtmised näitasid Kehras Horizon Tselluloosi ja Paberi AS mõjupiirkonnas siiski jätkuvalt saastetaseme ületamisi halvalõhnaliste väävliühendite osas.
Tegemist oli KKA tellitud võrdlusmõõtmistega, et hinnata, kas pärast täiendava tegevuskava rakendamist on olukord paranenud. Mõõtmised viis läbi Eesti Keskkonnauuringute Keskus.
„2015. ja 2019. aasta mõõtmiste tulemusi võrreldes on näha, et piirväärtuste ületamiste arv on vähenenud, kuid seda marginaalselt“ ütles Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juhataja Neeme Kass.
Kui 2015. aastal olid vesiniksulfiidi piirväärtuse ületamised keskmiselt 4,5 korda päevas, siis uued mõõtmised näitasid mõnevõrra väiksemaid numbreid.
Võrreldes 2015. aastaga on maksimaalne mõõdetud saasteainete kontsentratsioon tootmisterritooriumist väljaspool vähenenud kaks korda.
Tehas peab paigaldama mõõteseadmed
Saasteainete jätkuvate ületamiste tõttu tuleb käitisel seega rakendada täiendavaid meetmeid halvalõhnaliste väävliühendite õhuheitmete vähendamiseks. Meetmete ellurakendamist kontrollib Keskkonnaamet algatatud järelevalvemenetluse raames.
17. juunil toimunud kohtumisel ettevõtte esindajatega tehti tehasele ettepanek paigaldada konteinerjaam väävelvesiniku kontsentratsiooni hindamiseks väljapoole tehase tootmisterritooriumi.
Ühtlasi soovitati läbi viia pikemaajalised mõõtmised, et hinnata ka juba kevadel ettevõtte poolt täiendava meetmena paigaldatud segamisseadme rakendamise tõhusust. Nimetatud ettepanekute kohta ootavad ametkonnad praegu ettevõttelt tagasisidet.
Inimkeeli: tehase omanik on teadlik, et probleem on, aga pole sellega siiani tegelenud. Kui asi kurjaks läks, midagi veidi parendati, aga mitte oluliselt. Sest noh, kohalikud on harjunud ja probleem ei puuduta ka liiga paljusid. Tartlastel näiteks on oma mured…
Meie toimetus on, olenemata haisuprobleemist, kaamerakoti ikka ja jälle julgelt kokku pakkinud ja sealkandis eri aastaaegadel mõnegi auto-iluduse üles pildistanud. Soovitame soojalt, minge avastama!
