Kolm süsti ei pruugi omikronist päästa. Maskiga kaitseme teisi iseenda eest. Pandeemia on läbi kui meil on julgust see kõva häälega välja öelda. Omikronist on saanud absurdsuse sünonüüm ja süsteem püsib püsti süsteemi pärast.
2020. aasta detsembris põdes mu pereliige koroona läbi: nende sõpruskond kukkus nagu rivi doominoklotse, ehkki see oli vaid üks paaritunnine koosviibimine. Sellest piisas. Suurem osa põdes haiguse kergelt läbi. Mina kes ma oma last nädala põetasin, tundsin end paar päeva kehvalt, kuid PCR jäi negatiivseks, ja PCR on jumal.
2021. aasta varakevadel sain kaks doosi Astra Zenecat. Esimese doosi järel oli üks päev uneskõndimist, kuid sellest ei lasknud ma end eriti häirida. Hullem oli, et pärast teist “laksu” jäin kätest nõrgaks – vasakul külmus õlg ning parem on mul nüüd tennisisti käsi ehk küünarvarrest on liikumine piiratud. Sealtpeale olen riietudes optimeerinud erinevaid kihte, kannan ülepea tõmmatavaid kleite ja sviitreid ning kui on ametlikum sündmus, küsin pereliikmetelt abi pesuhaakide sulgemisel.
2021. aasta hilissügisel tegin tõhustusdoosi, selle saamiseks oli tookord vaja tõestada, et peres on riskigrupi liige, keda me hoida soovime – räägiti vähemalt kaheksast kuust enne kolmanda “laksu” lubamist. Mina sain 6 kuu möödudes oma tõhustuse kätte. Nüüd soovitatakse tõhustustorge teha juba mõne kuu möödumisel.
2022. aasta jaanuaris olen koroonas. Tõsiselt haige on ka 14-aastane laps, kes on saanud 2 vaktsiini. Õnneks ei tabanud viirus seekord tema kaaslasi, kellega koos sünnipäevapidu peeti. Nakatus vaid üks kaitsepoogitud noormees. Ja kuna vaktsiin kaitseb kõige hullema eest, siis küllap saavad mõlemad terveks.
Kaks aastat ei ole me reisinud ega ole õieti kodust väljaski käinud. Ikka selleks, et hoida riskirühmlasi. Maskist on saanud riietuse osa, ennekõike kaitseme sellega kaaskodanikke iseenda eest, sest mine sa tea, mis viirust me kanname…
Noorem laps on koroonaga kõige kõvemini pihta saanud (ja nüüd ka koroonas), seda just vaimse tervise osas – paraku pole ta ainus ega ammugi mitte kõige raskem juhtum ning meil on väga vedanud arstidega, muidugi ka elukohaga, et head tohtrid on kättesaadavad.
Täiskasvanute vaimse tervisega pole asjad sugugi paremad: kovidiootsusel on komme ajada oma kombitsaid kõikjale. Ainus pääsetee on lõpetada vastuolulises infovoos suplemine ja leida omale uus meelistegevus: mul tuli 2020. aasta suvel peale kollektsioneerimise kihk ja see on jätkunud mastaapides, mida n-ö tavalisel ajal võiks nimetada mõistusevastaseks. Koroona-ajal ei imesta me vist enam millegi üle. Igaüks läheb lolliks omal moel.
Süsteem süsteemi pärast
Mulle tundub, et riiklikul tasandil ei tea vasak käsi enam ammu, mida parem käsi teeb. Lihtne näide: kui koolis käiv vaktsineeritud laps saab positiivse kiirtesti vastuse, siis annavad eri allikad isolatsioonis püsimise ajaks 7 ja 10 päeva. Ometi ütleb lihtne loogika, et kui laps päriselt haigeks jääb, siis enne tervenemist ta kooli ei lähe.
Kiirtestide tulemuste arvestamisega valitseb segadus: meil olid kahel järjestikusel päeval testid positiivsed ja laps haige, mis haige. Lapsevanema kiirtest oli negatiivne. Meediast võib lugeda, et kiirteste saab usaldada ja nende tulemus on piisav, et lapsed koolis võiksid käia.
Teisalt ei taha teadusnõukoda kiirteste n-ö vabaks lasta ja arvestada sissepääsuloana, sõltumata kas inimene on vaktsineeritud või vaktsineerimata. Omikroni puhul ei ole vaktsiin määrava tähtsusega: haigestuvad needki kes on oma kolm laksu ära teinud. Miks siis ei võiks kehtestada kõigile kiirtestimise kohustust ning tunnistada seda ametlikult!? Ei saa aru. Koolis on lapsed tundide kaupa samas ruumis, kohvikus vaevalt et keegi ninapidi kaheksa tundi koos viitsib olla. No ei saa aru!
Saanud kiirtestide vastused, helistasin oma perearstikeskusse. Olin kooli saadetud juhendist lugenud, et kui lapse kiirtest on positiivne, ja ta on haige, püsib ta tervenemiseni kodus. Ei sõnagi PCR-st. Pereõde tõdes, et siiski tuleb teha ka PCR test. Ja mitte üksnes lapsel vaid ka minul, sest mul oli see imelik peavalu (kiirtest oli negatiivne).
PCR-testile soovitas pereõde end kirja panna koroonatestimine.ee lehel, et mitte jääda telefonisappa roikuma – ma ei ütle, et kõik ladusalt läks, aga pikema pusimise peale sain mõlemad ajad järgmiseks päevaks kirja. Oli segadus registreerimisega ja kinnitavate sms-idega, aga tol päeval olnudki tehnilisi tõrkeid.
PCR testi tulemus oli ette arvata: laps positiivne, lapsevanem negatiivne. Ühtlasi saime teada, et meil pole ei grippi ega mingit kolmandat viirust, leid oli negatiivne. Vastus digilugu.ee-sse ilmus umbes 7 tunniga. Roboti kõne, milles teavitati positiivsest testitulemusest, tuli järgmisel päeval. Ühtegi suunist, kaua kodus püsida või mida ette võtta rohkem ei tulnud. Kraamisin kapist välja inhalaatori ja palavikku alandasin paratsetamooliga.
Kesknädalal halvenes mu enesetunne oluliselt, tegin kiirtesti. Vastus ikka negatiivne. Panin testi kõrvale ning proovisin igapäevatoimetusi edasi teha. Tunnike hiljem jäi test mulle näppu, enne ära viskamist vaatasin korra veel triipu. Triipe oli kaks. Pika mõtlemise peale otsustas test, et ma ikka olen positiivne.
Helistasin perearstikeskusse. Sain saatekirja PCR testile. Pereõde soovitas mitte kohe tormata vaid teha test nädala viimasel tööpäeval, et “materjali” oleks hingamisteedes rohkem. Seekord läks aja kirjapanemine kiirelt ja tõrgeteta. Reede õhtuks võiks olla vastus käes, kas ka “ametlikult” olen positiivne.
🌞 Kui on vaja minna testima, kasuta võimalust broneerida aeg koroonatestimine.ee lehel. Hoiad kokku aega ja säästad telefoniliinil vastajaid. Võid aja panna kohe kui perearst on lubanud väljastada saatekirja. Pole vaja jääda seda ootama, see lisatakse süsteemis hiljem automaatselt.
PCR test on jumal. Selle näit annab õiguse igasugusteks asjadeks, kuigi ma ei tea, mis õigusi peaks mul veel vaja olema (haiguslehte ma võtma ei hakka, sest töötan kodukontoris vaba graafiku alusel) – kuid kui oleksin mölakas, võiksin täna ausa näoga oma kolme vaktsiinidoosi kinnitava koroonapassiga teatrisse sisse astuda. Ja sama saaks teha mu laps, kellel samuti on kehtiv koroonapass, hiljutisest PCR testi tulemusest hoolimata. Aga PCR on jumal, sest kinnitab kiirtesti tulemust. Passikontroll seda muidugi ei tea, tema näeb sinu doose.
Seega on süsteem üles ehitatud süsteemi pärast ja aru ma tõesti ei saa, miks viivitab valitsus otsustega, mis võimaldaksid meil normaalse(ma)sse ellu naasta!?
Ei oska praegust olukorda seletada muu kui stagnatsiooni ja usaldamatusega – valitsejad näikse eeldavat, et kõik kodanikud on mölakad ja tikuvad haigena igale poole nakkust levitama.
Kui viimased kaks aastat meile midagi õpetanud on, siis lugupidamist kaaskondlaste vastu. Haigena kodust ju välja ei lähe, käsi peseme hoolsasti ja distantsi hoiame ehteestlaslikul kombel nagunii. Milleks see tsirkus, ja mis veel hullem, raha põletamine topelttestimise näol, kui selle asemel saaks ravi inimesed, kes on oodanud – paljud polegi jõudnud ära oodata.
Koroona on sama s.tt haigus kui iga teine tõsine viirus
Kõige rohkem pelgan ma, et viirus ronib kopsu. Mu kogemus ütleb, et kopsud on kõikide mulle külge hakanud viiruste ihaldatuim sihtkoht. Seega takistan ma selle juhtumist kõikide käepäraste vahenditega.
Mul oli erakordselt s.tt olla umbes 8 tundi. Umbes sama nagu Astra Zenecaga. Selle vahega, et külmunud õlg on pärast kõrget palavikku pehmem ja tennisekäsi ei anna praegu ka enam nii valusalt tunda. Tahaks olla see õnnelik, kellel päris viirus tõenäolised vaktsiinimõjud olematuks teeb. Minust ei ole võitlejat, et süsteemis ära tõestada, mu “kätetu” olek on ilmselgelt vaktsiinist tingitud.
Küll aga loodan ma, et lähiajal võtavad me valitsejad koos teadusnõukojaga pea liiva alt välja ning tõdevad, et praeguses olukorras ei ole mõtet ülereageerida.
Paar omast kogemusest soovitust
- Euroopa Liidus jääb koroonapass kehtima kui reisidokument. Seega on vaktsiinist saadav kasu selge, ja suure tõenäosusega põevadki vaktsineeritud koroonat kergemalt.
- Kiiret lahendust vajavad inimesed, kes on koroona väljaspool Eestit läbi põdenud, aga kelle põdemist ei tunnista siinne süsteem. Niigi kannatanud jäävad bürokraatia hammasrataste vahele.
- Kiirtestimine peaks olema kohustuslik kõigile, kes soovivad osaleda suurematel üritustel. Seda eeldusel, et kiirtestidega saadud tulemust usaldatakse.
- Kiirtestimine peaks olema kõigile selgeks tehtud: ei piisa kui pulgaga natuke nina silitada, see tuleb – nii nagu juhises öeldud – mõnuga silmakoobasteni suruda ja ringi keerutada, et “materjali” saada.
- Kiirtesti tegemiseks tuleb võtta rohkem aega. Minu kogemus näitab, et teine triip võib tulla hiljem.
- PCR testid jäägu haiglatele ja kohtadesse, kus testimine on kriitiline. Praegune (korduv) laustestimine ei ole millegagi põhjendatav, sest kiirtesti tulemus on usaldusväärne (kui on!? Leppige kokku!).
- PCR test jäägu ka reisidokumendi “põhjaks”, aga sel juhul maksab inimene selle ise kinni.
- Kiirteste ja puhtaid maske seevastu võiks jagada tasuta ka näiteks suurüritustel.
- Inimesed on ilusad ja head. Enamasti. Haigena ei ole tore kodust välja minna, teatris ei julge köhatadagi, ilma et kaaskodanike laituse osaliseks saaks. Lõpetame usaldamatuse olukorra. Koolides asi toimib.
- Koheselt tuleb lõpetada asjatu paanika külvamine. Me oleme küllalt kannatanud. Naasmine tavaellu pole kindlasti lihtne, aga teiste riikide kogemuse põhjal – see on võimalik.
- Riigi IT-lahendused tehtagu korda. Ajakriitiline on ka perearstidelt koroonakoormuse võtmine, praegu ei saa keegi enam eriti hästi aru, miks ja mida peab tegema ja kannatame me kõik.
Kuhu passi mu läbipõdemine läheb?
Mul oli plaan veebruaris reisile minna. Mitte kaugele, aga natuke tuulutama end siiski. Nüüd ma ei teagi, millal ma õieti kodust lahkuda tohin? Pereõe sõnul kestab karantiin 7 päeva, alates peavalupäevast. Oleksin seega justkui juba üle-ülehomme “vaba”. Ma loen päevi igaks juhuks siiski PCR testi (positiivsest) vastusest. PCR on jumal!
Ja ka see ei pruugi olla õige, sest on infot, mis soovitab püsida koguni 14 päeva eraldi nakkusohu vältimiseks. Või 10. Või 7. Või 14. Lugege, head haldurid, mida te olete kirja pannud ühel või teisel ajal ning kustutage vana jama palun!
Oletame, et ma saan positiivse vastuse (kiirtesti kinnituseks) ning istun maksimumaja kodus nagu kukununnu – kuhu mu läbipõdemine kirja läheb? Märge ilmub minu arusaamist mööda automaatselt digilugu.ee-sse ning kehtib (viimase info kohaselt) kuus kuud. Võibolla ka vähem, sõltuvalt mida kuskil on otsustatud.
Euroopa Liidu digitaalse COVIDi läbipõdemise tõendiga saad tõendada, et oled Sars-Cov-2 haiguse läbi põdenud. Tõendamise aluseks on Eestis Sars-Cov-2 positiivse PCR proovi andmine, mille tervishoiuteenuse osutaja on kandnud tervise infosüsteemi. Allikas: kriis.ee
Mul on olemas kolme doosi saamist tõendav koroonapass. Tõhustusdoosi kehtivusaeg on esialgu aasta, kuid on riike, kus juba 6 kuu möödudes riskirühmadele neljandat ringi peale tehakse. Euroopa Liidus käivad siiani arutelud, kui kaua tõhustusdoos võiks kehtida. Seega ma eeldan, et vaktsineerimispass on ametnike silmis kaalukam dokument kui mingi näkane läbipõdemine.
Statistikas kajastun ma läbipõdejana, kuid statistikast ei paista välja, et põdesin tõhustusdoosist olenemata, sest jumalad on PCR ja vaktsineerimistõend ja vaktsineerimistõend on praegusel juhul suurem jumal.
Mu teismeline saab aga tänu läbipõdemisele paar kuud ajapikendust ning võib oma tõhustusdoosi aega edasi lükata. Teeb ta selle päris kindlasti, sest tema jaoks on vaktsineerimine loomulik valik.
Süsteem süsteemi pärast. Mõtlemisainet jagub. Me oleme õppinud käsi pesema ja haigena kodus püsima ent oleme kogenud ka karjuvat ebavõrdsust, sildistamist, nn koolikiusamist. Aitab küll. Päriselt, aitab. Pandeemia on läbi sel päeval kui meil on julgust see kõva häälega välja öelda. Tubli, Taani!
Kaanepilt on illustratiivne ja selle autor on Ylle Tampere
