Tänapäeva uued autod ei ole enam lihtsalt tavalised sõidukid – iga konveierilt veerev sõiduk kujutab endast liikuvat tehnoloogilist uuendust.
Sõitjateruumis on lisaks mugavatele istmetele, puutetundlikule roolile ja heale helisüsteemile üha olulisemad multimeedia- ja kliimasüsteemid, ekraanid ning paljud teised uuendused, mis on saanud kaasaegse auto lahutamatuteks osadeks. Kuidas aga tagada optimaalne tasakaal innovatsiooni ja mugavuse vahel?
Rootsi ajakiri Vi Bilagare viis läbi uuringu, mille eesmärk oli tõsta esile sõitjateruumi ergonoomika tähtsust. Uuringus katsetati, kui palju aega kulub samade ülesannete täitmiseks, kui kasutada igapäevaseid funktsioone erinevates sõidukites.
Testides osales üle kümne sõiduauto, neist enamik olid uued ja paljud seadistused olid muudetavad puuteekraanidelt, ning üks sõiduk oli 2005. aasta mudel. Testi tulemused olid mõnevõrra šokeerivad. Teatud funktsioonide aktiveerimiseks kuluv aeg oli vanemal autol võrreldes kaasaegse mudeliga oluliselt kiirem, lausa 35 sekundit. See on pikk ajavahemik, mille jooksul juhi kogu tähelepanu ei ole suunatud teele.
Tehnoloogiliselt eesrindlikud tootjad teevad erinevaid valikuid. Mõned nihutavad juhtnuppe multimeediaekraanile, vähendades seeläbi füüsiliste nuppude arvu sõitjateruumis miinimumini. Selle lähenemisviisi suurepärane näide on Volkswagen, nende elektrisõidukite ID.-perekonna autodes seadistatakse peaaegu kõiki funktsioone puuteekraanilt või puutepindadelt.
Mõned teised tootjad töötavad hääljuhtimise täiustamise kallal. “Potentsiaali on, ehkki häälkäsklusi seni veel kuigi tihti ei kasutata. Asi on ka selles, et süsteemide suutlikkus on piiratud,” kommenteeris autoajakirjanik Margus Pipar.
Üheks piiranguks on kindlasti autojuhtide harjumused, kuid teiseks jäävad autotootjate hääljuhtimisega seadmed hetkel veel maha näiteks Apple’i virtuaalassistendist Siri.
Mõned tootjad aga valivad kuldse kesktee ning otsivad tasakaalu uuenduslike ja traditsiooniliste lähenemisviiside vahel. Näiteks Opeli viimastel mudelitel saab kõiki enim kasutatavaid sõitjateruumi soojenduse- ja jahutusfunktsioone seadistada füüsiliste nuppude kaudu, aga harvemini kasutatavaid funktsioone hallatakse ekraanimenüüdest.
Mida rohkem mugavusfunktsioone sõidukis leidub, seda keerulisem on ergonoomiliselt käepärase sõitjateruumi loomine. Palju seadistusi võib küll ekraanile üle viia, kuid funktsioonide üle peab säilima mõistlik kontroll.
Kumb lahendus siis ikkagi on ergonoomiliselt eelistatum? “Nupud, kuniks neid pole liiga palju. Need nõuavad vähem tähelepanu, eriti kui autoga veel tuttav pole,” sõnas Pipar.
Niisiis, mis on edu valem? Kuidas tuleks seadistused paigutada, et kõigele oleks lihtne ligi pääseda ning autojuhi pilk kalduks võimalikult minimaalselt teelt kõrvale?
Kõige optimaalsem lahendus on kuldne kesktee, kuna erinevate funktsioonide tähtsus on erinev. Seetõttu peaks osa seadistusvõimalusi asuma roolil, teatud funktsioone peaks saama lülitada füüsiliste nuppudega ning kõige harvemini kasutatavad funktsioonid võiks paigutada multimeediaekraani menüüsse. Füüsilised nupud on kahtlemata endiselt vajalikud.
“Nuppudega seatavad peaksid kindlasti olema helitugevus ja raadiojaamade valimine ning kliimaseadme juhtimine. Auto seadistused, navisüsteem, vähem olulised ja harvem kasutatavad asjad võivad olla seatavad ekraanilt,” leidis Pipar.
Fotod: Indrek Jakobson, Opel, Jeep
