Esmaspäev, 15. aprill 2024
Loodusemees ja -fotograaf Val Rajasaar ütleb, et metsloomad on loomult konservatiivsed: samu radu kasutatakse aastakümneid kui mitte sadu aastaid. Inimene rajab maanteed risti üle ulukite radade ning imestab, kui nendega ootamatult kokku saab. Kui metsloomade elu ja kombeid tunda, võib raskeid avariisid vältida. 

Kõige tõenäolisemalt ristuvad autojuhi ja metslooma teed hämaras või ulukite pulmaajal. Kui sellega arvestada, on uhke metsaelanikuga kohtumine põnev kogemus. Lohakus ja hooletus võivad aga kaasa tuua raske avarii. 

Enamasti lasub sellistes avariides süü inimesel, aga inimene ise võib raskelt kannatada saada. On juhuseid, kus loomaga kohtumisel ei olegi autojuhil suurt midagi teha, sest segadusseaetud uluk käitub ettearvamatult.

Olgu avarii põhjus milline tahes, olematuks seda ei tee. Kõige targem on sõites arvestada, et loom võib tulla üle tee – valdav osa selliseid kohti on Eesti teedel märgistatud vastava liikluskorraldusvahendiga ja teekonnal ette tulevaid loomaradasid saab eelnevalt vaadata loomaohtlikkuse kaardilt.

Loe siit, millal millised metsloomad kõige aktiivsemad on

Märgid on üles pandud asja pärast

Loodusemees Val Rajasaar tõdeb, et loomad on konservatiivsed ja kasutavad samu radu aastakümneid ja isegi -sadu, nõnda et see ei saa inimestele tähelepanuta jääda:

“Põdramärgid on teedele pandud loodusetundjate ja jahimeeste tähelepanekute põhjal, ja neid tuleb autojuhil jälgida ning vastavalt käituda.”

“Kui märkate metslooma tee ääres või teel, tuleb sujuvalt sõiduki kiirust alandada, lülitada sisse ohutuled, et ka teisi juhte teavitada.”

“Signaali ei tohi lasta, sest see võib ulukeid ehmatada. Isegi juba üle tee läinud loom võib tee peale tagasi tulla – loom proovib põgeneda, aga põgenemiseks parim tee on juba käidud tee,” ütleb Val ning soovitab maanteel sõita lubatud piirkiirusega, loomamärgi piirkonnas aga mitte üle 70 km/h. “Mul endal on hämaras üle 70 km/h kiirusega sõites tunne nagu kihutaksin vastu seina.”

Tuleb arvestada, et ühe looma järel võib tulla teine või mitugi, ja kui üks otsustab poole sammu pealt, et tuleb minna tagasi ohutumasse kohta, võivad seda teha ka teised. Eriti metskitsedel on kombeks kambakesi liikuda, ka väikesed metsloomad ületavad teed tihtipeale pesakonniti. 

Ja veel – konservatiivne metsloom tõesti ei oska karta, et inimene tahab plekist kolakaga üle tema raja kimada, nad ei suuda hinnata kiiresti liikuva sõiduki kaugust ja astuvad ette. 

Kui autod liiguvad pikas rongis (näiteks Saaremaalt mandrile minevale praamile), proovivad metsloomad silgata üle tee esimesel võimalusel kui neile tundub, et “õhk on puhas”. Just sellepärast on tähtis piisav pikivahe – siis jõuab autojuht ohuolukorda märgata ja ennetada.

Loomadel on helkurid küljes

Pimedal ajal on teeservas võimalik loomi aegsasti märgata: “Neil on omal helkurid küljes,” muigab Val Rajasaar. “Loomade silmad helgivad autotulede valgusvihus.” 

Osa loomi nagu näiteks jänesed kipuvad autotulede valgusesse “kinni jääma” ja asuvad pöörasel kiirusel auto ees siksakitama ning võivad nii ka hukka saada.

Jällegi aitab kui kiirus maha võtta, kui teel on teisi liiklejaid, siis lülitada sisse ohutuled ja kaugtuled maha võtta, et haavikuemand valgusvihust vabaks saaks ja teelt kõrvale põllule või metsatukka putkaks. Üksildasel teel on mõistlik auto päriselt seisma jätta ja tuled kustutada, et loom turvaliselt minema joosta saaks.

Miks jänes valgusesse kinni jääb? Tema silmad asetsevad pea külgedel ning vaateväli on 360 kraadi. Loom ei saagi tuledesõõrist välja, sest on pimestatud ega näe sammugi valgusvoost kõrvale. Sestap ongi parim tuled – kui see vähegi võimalik – korraks täiesti maha võtta.

Tihti kohtuvad autojuhid teel noorloomade ja loomapoegadega, kes ei oskagi ohtu karta või on “nagu vagunid ilma vedurita”: “Kui põdralehm tunneb, et uus poeg on sündimas, ajab ta eelmise aasta vasikad minema, need aga satuvad muuhulgas teedele,” selgitab Val. 

val rajasaar
Val Rajasaar. Foto: Ylle Tampere
Mida teha kui on toimunud kokkupõrge metsloomaga?

Kui on toimunud kokkupõrge metsloomaga ning õnnetuses on viga saanud inimesed – helista hädaabi numbril 112.

Kui maanteel on hukkunud suuruluk (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits), tuleb helistada aga keskkonnainfo telefonile 633 1313 (tasuta) või 1313 (tasuline, 23 senti minut).

Kui maanteel on hukkunud muu loom, tuleb helistada maanteeinfo telefonil 1510 (tasuta). Kõikidel juhtudel on vaja teatada avarii võimalikult täpne asukoht.

14 loomaõnnetusi ennetava sõiduviisi nippi
  • Keskendu juhtimisele! Kui juhid, ära tegele telefoni ega teiste nutiseadmete kasutamisega.
  • Jälgi maanteed ja selle ümbrust.
  • Vali ohutu kiirus!
  • Vali ilmastiku- ja teeoludele vastav sõidukiirus.
  • Loomad võivad olla aktiivsed ka halva ilmaga, eriti uduvihma ja kergema tuisu korral – arvesta sellega.
  • Jälgi liiklusmärki “Metsloomad teel”! Ole eriliselt tähelepanelik selle märgi piirkonnas, sest seal ületavad metsloomad sagedamini teed.
  • Ole valvas autojuht ka mujal metsatukkade vahel ja põldude lähedal.
  • Ole tähelepanelik hämaral ajal, eriti päikesetõusu eel ja päikeseloojangu järel, mil metsloomad liikvel on.
  • Kui märkad silmapaari pimedas, aeglusta ja vajadusel jää seisma ning lülita ohutuled sisse.
  • Metsloom on ettearvamatu! Kui loom on teel või tee ääres, võta hoog maha ja pane ohutuled peale.
  • Ära pidurda järsult ega kaota kontrolli sõidu üle. Esimese looma järel võib tulla ka teine ja kolmas. Samuti võib teed ületanud loom viimasel hetkel tagasi pöörata. Ära anna signaali, sest see ehmatab looma ja paneb ta ettearvamatult liikuma.
  • Hoia pikivahet! See peab olema piisav, et vältida otsasõitu ees järsult pidurdavale autole, kui temale peaks loom ette hüppama.
  • Autotuled olgu alati puhtad, eriti pimedal ajal sõites.
  • Arvesta, et pimedas piiravad Sinu vaateulatust oluliselt vastutuleva auto tuled! Vajadusel vähenda kiirust.

Video: Maanteeamet. Kaanepilt: Ylle Tampere

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN