GLC Coupé on saksa noobelmargi keskmist mõõtu linnamaastur, mida eristab sõsarmudel GLC-st peamiselt lauge tagaosa. Selle arvelt kaotas auto pisut praktilisuses, kuid sai oluliselt kaunim ja igapäevakasutust voolujoonelisem kuju mingil moel ei sega.
Mercedesele omase tähistuse kohaselt – mida kaugemal tähestikus, seda suurem auto – paikneb GLC Coupé (koos GLC-ga) GLB ja GLE Coupé vahel. Auto on ehitatud MRA2 platvormile, millel baseeruvad mitmed teisedki praegu toodetavad mudelid, sealhulgas GLC aluseks olev C-klass (W206).
Kõige ilusam Mercedes hetkel?
Mercedes-Benzi loetakse viimase kahe aastakümne suure moevoolu – kupeestamise – loojaks ja eestvedajaks. See trend algas “taksomersu” muutmisega ärikliendile sobivaks CLS-iks nullindate alguses ning sai üleilmse hoo sisse koos lauge sabaga linnamaasturite võidukäiguga (mille pioneer oli BMW X6).
Puristid võivad loomulikult öelda, et sõna Coupé kasutamine viieukselise krossoveri juures on pühaduseteotus, kuid kuni Euroopa Komisjon pole andnud välja direktiivi selle kohta, kuidas autosid kutsuda tohib, teevad turundusosakonnad seda nii, nagu ostjaile meeldib. Ja kui annakski, siis “rahvusvahelistele klientidele” müüdaks ikka, kuidas parasjagu vaja.
Kuna maitse üle ei vaielda, siis võib julgelt väita, et tegu on vaieldamatult Mercedese ühe ilusama, kui mitte kõige kaunima mudeliga hetkel. Tal puuduvad nii EQ-seeriale omane pontsakus kui GLA/EQA ja GLB/EQB tagaosa disain – viimatimainitute puhul jääb mulje, et disaineri tööpäev sai enne läbi, kui auto valmis sai. See pole muidugi ainult Mercedesele iseloomulik.
Tehnilise poole pealt suuri erinevusi GLC-ga ei ole ning sisemus ja esiosa on neil autodel sarnane. Siiski on Coupé pisut pikem, laiem ja madalam kui tava-GLC. See parandab proportsioone ning lisab voolujoonelisust.
Autole eest otsa vaadates hakkab silma, et radiaatorivõre ei meenuta enam üldse võre, vaid on kaetud pisikestest kolmeharulistest tähtedest mustriga. Eesmine kaitseraud on rõhutatult massiivne ning kolmeharuline täht selle kohal nii suur, et sellest mööda vaadata pole võimalik.
Tagaosas üllatab Mercedes positiivselt, jättes ära viimase aja moehaiguse – tagatulesid ühendava punase kriipsu. Standardis on ka kaks kroomimitatsiooniga väljalaskeava, kuid need on tegelikult “pimedad” ja summutiots on täiesti märkamatuna auto põhja alla viidud. Lihtne, aga siiski efektne. Välimuse osas ei saa uuele GLC Coupé-le midagi ette heita.
Moodne, kuid klassikaline
Ka sisemus on noobelmargile kohaselt luksuslik, väljapeetud ning kvaliteetne. Mercedese infolustisüsteem on kõigi autode hulgas parimate seas ning selle loogika on enamikul mudelitel sarnane. Käiguvalits (mitte enam kang) on kolinud rooli külge nii ,nagu ta seal ka möödunud sajandi esimeses pooles oli.
Kui EQE SUV laes puudusid kõik lingid, siis GLC Coupé puhul on kaks tükki esimeses reas siiski olemas. Tundub, et vanuseline diskrimineerimine pole õnneks vähemalt sellesse autosse jõudnud. Küll aga jääb lõpuni arusaamatuks Mercedese otsus tagaistmele jätta peatoed kujul, mis ei peitu seljatoe sisse.
Kriitikud on märkinud, et väljavaade tagumisest aknast on kehvakene. Tõsi, see on kui pisike pilu, mille puhastamiseks pealegi tagumine kojamees puudub. Sellega on aeg harjuda, “turvalisus eelkõige” tähendab tänapäeval niikuinii järjest väiksemaid aknaid ja paksemaid piilareid. Ja kui ikka on väga vaja tagurdades välja vaadata, siis midagi sealt ju näeb ka.
Ostjad saavad varustada oma GLC kupeed brändi täiskomplekti aktiivsete ja passiivsete turvasüsteemidega, sealhulgas kohanduva püsikiirushoidikuga. Viimast, nagu mitmeid teisigi lisasid saab nüüd moodsale ajale kohaselt soetada ajutiselt, aastamaksupõhiselt. Kui edukaks see ärimudel osutub, näitab aeg.
Erinevad hübriidid
GLC Coupé kapoti alt võib leida seitse erinevat jõuallikat auto edasi liigutamiseks. Kõik mootorid on kaheliitrised (mootoribensiini ja diiselkütust tarbivad pole siiski samad ja nende töömaht erineb 6 cm³ võrra) ning täiendatud 48-voldise poolhübriidsüsteemiga, kuid kolm neist on varustatud lisaks ka pistikhübriidse lahendusega.
Muus osas valikut pole – kõik autod on ühtmoodi nelikveolised, jõud kantakse ratastele üheksakäigulise automaatkasti vahendusel, mille sujuvus on jahmatav. Mujal maailmas pakutakse ka tagaveolisi ning skaala teises otsas eriti käredat AMG-versiooni, meil tuleb leppida lisavarustusest soetatava AMG-paketiga.
Testiautoks oli versioon 300e, mis tähendab 150 kW poolhübriidse ottomootori ja 100 kW elektriajami kombinatsiooni. Pistikhübriidi pardalaadija suudab vastu võtta kuni 11 kW võimsust, 600 lisaeuro eest saab tellida ka kuni 60 kW alalisvooluga laadimise võimekuse. Akupaki mahtuvuseks on 31,2 kWh, mis võimaldab teoreetiliselt kuni 124 kilomeetrit kiirusel kuni 140 km/h vaid elektri toel liikuda.
Kahjuks polnud seda testi vältel võimalik täpselt kontrollida, kuna auto saabus proovisõiduks peaaegu tühja akuga ning poolkiiresse laadijasse sobivat kaablit kaasas polnud. Aga ka 100 km on päevaseks linnasõiduks täiesti piisav, eriti kui arvestada, et täis bensiinipaak lisab sinna vajadusel üle poole megameetri. Sel juhul tuleb arvestada vähemalt 8-liitrise bensiinikuluga “sajale”, talvel on janu veelgi suurem.
Huvitava nüansina on esimese põlvkonna GLC (ja ka eelmine GLC Coupé) tulemused vastupidavuse pingeridades täiesti vastandlikud. Kui põhjamaade töökindlusuuringutes leiab GLC ikka viimasest kolmandikust, siis saksa TÜV andmetel on jällegi tegu absoluutse tipptasemega. Kuidas on lood kestmisega meie maal, pole kahjuks teada.
Kokkuvõtteks
GLC Coupé ühendab nii klassikalise Mercedese mugavuse ja rafineerituse kui ka kupeeliku kerestiili kõikjalsõitjale omase rahuldava maastikuvõimekuse ning praktilisusega. Kuid ta pole turul ainus kupee-maastur – nii BMW X4 kui Audi Q5 Sportback on tõsiseltvõetavad alternatiivid, mida enne ostu kaaluda – seda muidugi juhul, kui te pole piisavalt margitruu (ja enamik Mercedese ostjaid seda on). Sama mõõtu ja hinnaklassi jääb ka Volvo XC60, mis aga on juba üsna eakas mudel.
GLC Coupé letihinnad algavad hetkel 66 360 eurost ja lõpevad 80 640 euro juures, millele lisandub mitu head lehekülge lisavarustust. Arvestades, et põhivarustuses on päris olulisi lünki, siis pole probleemi hind ka kuuekohaliseks venitada. Hinnakirja koos lisavarustusega saab alla laadida siit.
Võrreldes tava-GLC-ga küsitakse samaväärse GLC Coupé eest umbes kolm tuhat lisaeurot. Ja kui selle hind on puhas rõõm iga kord autot nähes, pole see raha asjatult kulutatud.
Meeldis:
- Kaunis väliskuju
- Elegantne ja esmaklassiline sisekujundus
- Suurepärane tasakaal mugava sõidu ja sportliku juhitavuse vahel
- Jõulised ja säästlikud mootorid (ennekõike diisel)
Ei meeldinud
- Tüütud juhiabid-hoiatused
- Vähem pakiruumi GLC-l
Fotod: Indrek Jakobson
