Meil on pikas proovisõidus universaalkerega Peugeot 508 SW, mil aiste vahel 225 hj turbo-bensiinimootor paaris 8-käigulise automaatkastiga. Esimesel päeval reisisime Cesisesse ja tagasi, kokku 610 kilomeetrit. Pardakompuutri esmase arvutuse kohaselt poleks me nii palju sõita saanudki ent koju jõudes oli paak pooltäis. Kuidas see võimalik on!?
Saime Peugeot 508 SW esindusest klanituna ja kurguni täis paagiga. Pardakompuuter näitas kõigi aegade (5900 km läbisõitu) keskmiseks kütusekuluks 8l/100 km kohta ning andis meile järgmise tankimiseni 610 kilomeetrit.
Uku, kes rooli istus, oli veidi frustreeritud: “Ühe paagitäiega me Lätis küll ära ei käi…” Lohutasin teda, et meil on sisepõlemismootoriga auto, mida saab tankida igas korralikus bensiinijaamas.
Siiski otsustas ta, et teeme kõike teistmoodi kui nn autoajakirjanikud tavaliselt on tegema harjunud: “Pfff, ei tea, mis pereauto omadusi me siin testima peaksime, lapats vastu asfalti?” urises Uku.
“Ma põhimõtteliselt sõidan nii ökolt kui saab, ühtlases tempos, lubatud kiirusel. Möödasõitudel pole nagunii mõtet, mõne reka taga tiksudes kaotad kokkuvõttes võib-olla paar minutit, aga säästad kütust. Ühesõnaga, väljakutse!”
Minugi poolest. Uku kõrval olen juba tükk aega harjutanud end sõitma nagu… penskar. Mäletan, et sel korral kui ta teistmoodi deitima viisin – mina roolis, tema kõrvalistmel – luges ta kokku 13 emaviga, mis, kui kehvad asjaolud kokku langenuksid, lõppenuks vähemalt plekikolksuga. Teekonna pikkuseks oli toona 1,8 km…
Kilomeetreid tuleb juurde!
Kusagil Kernu kandis hakkas Uku naeratama: “Vaata, kilomeetreid tuleb juurde!” Pärnu-Ikla maanteel ühtlase kiirusega edenedes hakkas pardakompuuter kilomeetreid aina juurde arvutama. Läti piirile jõudes oli neid üle 1000. Pildi tegin ilusa ümmarguse numbriga, seks hetkeks olime 200 km sõitnud.
Maanteelt kaugele maha
Kuna aeg pressis peale, siis ei plaaninudki me Lätti kauemaks jääda, õhtul kuue ajal keerasime Cesisest nina kodu poole tagasi.
Jõudsime avastada hulga nurgataguseid kurvilisi teid: üllatusena on osa, mis veel mõni aasta tagasi olid “tolmukad”, on tänaseks saanud asfaltkatte.
Osa kõrvalteid on aga lõunanaabrite juures jätkuvalt kas mõnusad kruusateed või siis lipp-lipi peal asfaldi all. Mis omakorda tähendas, et kütusekulu kasvas seniselt 5,1lt liitrilt kuue ja poole kanti. Võimsa turbo-bensiinimootori kohta on seegi väga hea tulemus.
Eestisse tagasi tulime teadlikult täiesti kõrvalisi teid pidi, sest plaan oli vahepeatus teha Sindis ja sealt juba joonelt koju. Põhimõtteliselt liikusime Soomaa serval, kus asfalt on loodetavasti kauge tulevikumuusika. Mingi rõõm peab ju autosõidust ka olema!
Peugeot 508 SW stabiilsus kruusateedel väärib omaette peatükki. Nagu seegi, et 600 ja rohkem kilomeetrit autos ei väsitanud reisijaid sugugi: mudimisfunktsiooniga võib end ju ka lõbustada, aga olulisem on, kuidas iste keha toetab. Ergonoomika on ekstraklassist.
Kodus tagasi… nulliga
Kui usuks üksnes pardaarvutit, siis arvaks, et Peugeot 508ga saab Lätti teleporteeruda: koduõuele keerates oli ees TÄPSELT 610 kilomeetrit ja paagis kütust enam kui kolmesaja kilomeetri tarbeks. Null, mis null pidi ju olema!?
“Sõidustiil loebki. Et kütusekulu alla tuua, tuleb lihtsalt ettevaatavalt ehk ennetavalt sõita, vaba veeremist ära kasutada ja ühtlast gaasi hoida,” selgitas Uku oma säästliku sõiduviisi nippe.
Kogu tee läbisime liiklusega ühes taktis, jalus ei töllerdanud ja vajadusel tegime ka paar möödasõitu. Päeva keskmiseks kütusekuluks jäi 6,1 liitrit 100 km kohta. Kogu auto läbisõidu keskmist kütusekulu langetas Uku mõistlik sõit 0,2 liitri võrra, 8lt 7,8 peale.
“Endiselt tahaksin küsida, et mida inimesed välja elavad või millist mahuka pereuniversaali omadust täpselt testivad kui autot viimse piirini vaevavad? Või ongi nii, et testiauto on see kõige kiirem auto ja pärast tulgu või veeuputus?” lõrises Uku veelkord.
Lihtne arvutus näitab, et mõistusega sõites saab ühe paagitäiega läbida 1100 km eelmiste sõitjate sõidustiili põhjal arvutatud 610 km asemel. Võimsa bensiinimootoriga Peugeot 508 SW on tõsiselt öko, nii uskumatu kui see mõnele tunduda võibki.
Pildid: Ylle Tampere