Läbi ajaloo üks edukamaid Bondi-filme, “Spectre” on põhjustanud suure skandaali. Omavahel on kaklema läinud Aston Martin ja legendaarne autodisainer Henrik Fisker. Tüliõunaks on filmis nähtud James Bondi auto, Aston Martin DB10 ja tüli maksumuseks – kui kohus asja arutada võtab – kuni 100 miljonit dollarit.
Kui autosõprade seas on veel mõni, kel on nägemata järjekorras 24. Bondi-film “Spectre”, siis tasub kiirustada, sest novembris kinolinale jõudnud filmi näidatakse tõenäoliselt suurtes saalides veel vaid loetud nädalad.
Minna tasub juba sellepärast, et näha oma silmaga ära põhjus, miks automaailma kuningad on enne Detroidi autosõud käima tõmmanud korraliku seebiooperi.
https://www.youtube.com/watch?v=5BhuxLVMj4U
Seekord ei ole skandaali põhjustanud filmis James Bondi kehastanud Daniel Craigi lapsesuu või tema kehv sõiduoskus, mis kellelegi hambu jäi (ta põhimõtteliselt uputab auto kauni kõrge kaarega Tiberi jõkke) vaid DB10, mis pani automaailma ühe legendi, Henrik Fiskeri solvunult esitama hiiglaslikku nõuet Aston Martini vastu.
Asi algas sellest, et Aston Martin Fiskerile mõni aeg tagasi kirja, milles soovitab Fiskeril Detroidi autonäitusel mitte esitleda oma uut superautot Force1 kuna see sarnaneb Aston Martini hinnangul liiga palju “Spectre” filmi James Bondile rätsepatellimusena valmistatud Aston Martin DB10-ga. Väidetavalt kaalus Aston Martin Force 1 esitluskeelu esitamist ka kohtule.
Henrik Fisker seepeale ei olnud kade mees vaid teatas avalikult, et tema endalt välja pressida ei luba ja saatis Aston Martinile kaela kohtuasja, nõudes talle tekitatud moraalse kahju ja otseste solvangute eest 100 miljonit dollarit valuraha.
Ka tõi Fisker välja asjaolu, et Aston Martin on aastaid vaevelnud kahjumis – 2014. aastal ulatus see 105 miljoni dollarini – ning süüdistus on hale katse, juhtida tähelepanu kõrvale firma tegelikest probleemidest. Ning arusaadavalt on Force 1 ja DB10 Fiskeri arvates teineteisega sama sarnased nagu siga ja kägu.
Vaevalt, et Aston Martin saatis Fiskerile esitluse ärajätmise palve vaid ühe meediasse lekkinud skitsi põhjal – tööstusspioonide nutikust ei tasu alahinnata. Fiskeri uuest superautost on kodulehel küll jätkuvalt näha vaid autogrammiga pliiatsijoonis, aga õige pisut on lisandunud väga ümarat ja üldist juttu sellest, mida Force 1 esitluselt 12. jaanuaril Detoridi autonäitusel täpsemalt oodata.
Force 1 – see on enneolematu disain, kaasaegne kohutavalt luksuslik interjöör jne. Tegu saab olema kahekohalise, supersuutliku tagaveolise sportautoga, millele südametukse annab keskasetusega “maailma üks võimsamaid vabalthingavaid” ja millel on valikus 6-käiguline manuaalkast ja automaatkast, mida saab soovi korral labadega juhtida.
Eriseeria autod saavad kerge süsinikkiust kere, 21-tollised veljed ja Pirelli P Zero rehvid. Force 1 hind jääb alla 300 000 dollari ja esimesed 50 autot peaksid omanikeni jõudma 2016. aasta aprillist alates.
Selles, pealtnäha arusaamatus kirgede tormis on aga ilmselgelt veel kolmaski tegija. Ja see on Thunderbolt Concept. “Fisker Thunderbolt” või “Aston Martini põhjal loodud Thunderbolti ideeauto” või ka “Aston Martinis Fiskeri poolelijäänud töö” või “Thunderbolt, mille Fisker on maha viksinud Aston Martini Vanquish V12 pealt”- nimetage seda Henrik Fiskeri poolt 2015. aasta varakevadel esitletud ideeautot kuidas tahate. Segadus on suur.
Segadus on isegi nii suur, et osa maailma autoväljaannetest levitab praegu toonase ideeauto pilte tulevase Force 1 piltide pähe.
Aston Martin aga on korduvalt teatanud, et distantseerib end igasugustest Fiskeri üllitistest ja mingisugust koostööd Thunderbolti osas kindlasti ei tule, ammugi ei pääse see asi tootmisse.
Jättes kogenematud lapsajakirjanikud kõrvale – anname neile andeks, sest nad ei tee vahet ei lehmal ega põdral, külmkapil ega ideeautol nagunii, küsimus on vaid klikkides, mida uudis sisse toob ning “Aston Martin” “Henrik Fisker”, “James Bond” kahtlemata seda toovad, kui neid nimesid õigesti kirjutada – siis saab Detroidi autonäitusel tõenäoliselt olema üks seebiooperi mõõtu episood, kus heitlevad autoajaloo kaks kaunimate hulka kuuluvat peatükki.
Ja see ilu pärineb ajast, mil Fisker ja Aston Martin veel V8-t ja süsinikkiudu ühes sahtlis hoidsid. Pööraste ideeega Fisker on disaininud Aston Martinile nii DB9 kui V8 Vantage. James Bondist ja Fiskerist rääkides – BMW Z8, millega Bond ka kuskil filmis eputas, on samuti Henriku looming.
Nii jääb õhku küsimus, kas mitte James Bondil pole selles Aston Martini – Henrik Fiskeri tülis arvatust suurem roll – kui kõrvutada Fiskeri DB9 “Spectre” eritellimusena valminud DB10ga, mille disainis… eee…
Aston Martini loovjuht Marek Reichman koos filmi režissöör Sam Mendesega, siis… no võib tõesti öelda, et siinkohal on Aston Martin vägagi järginud “ajaloolist joont”. Samas, see ajalooline joon Bondi ja Aston Martini vahel on kah väga ajalooline.
Kokkuvõttes on Henrikul soolas 100 miljoni dollariline kahjunõue ja kui Ühendriikide kohtuveskid selle läbi jahvatavad ja sealt positiivne otsus tuleb, siis võib-olla näevad meie silmad ka Force 1 ära. Kuulda on, et tootma hakatakse seda Michiganis, Pontiaci vanas tehases. Arusaadav, iga sent on arvel!
https://www.youtube.com/watch?v=0KrOb5VwvMM
[dropcap]ACCELERISTA KOMM[/dropcap] Oi, ärge mitte lootkegi, et see lugu läbi on. Fiskeri tulevast Force 1-te on teadjamad juba võrrelnud ka… Ford Mustangiga. Tähendab, nüüd on siis oodata veel Tesla-poisse ukse taha ja komplekt oleks täiuslik.
Kes sa oled, Henrik Fisker, et kõik sind nii kangesti tahavad? Teravate hammastega taanlane, sündinud 10. augustil 1963 (52-aastane!), joonistanud kogu elu autosid, üks ilusam kui teine – ülalnimetatutele lisaks näiteks ka Fisker Karma, maailma ühe enimkõneldud elektriauto (sellest seal ülal see Tesla, kes kuulu järgi olla Fiskerit ka kosinud korduvalt), Mustang Rocket, Fisker Sunset… jne.
Fisker on üksik hunt, kes vahetab katusorganisatsioone sama agaralt nagu mõne väikeriigi president prouasid – BMW, Aston Martin, omanimeline Fisker Automotive, kust ta samuti lahkus; nüüd siis lihtsalt Henrik Fisker ja noored vihased autoloojad, kes Force 1 turule tuua tahavad.
Teate, kust see lugu üldse algas? Sõitnud Fisker rahulikult oma isa Saabiga mööda teed, kui temast möödunud Maserati Bora, mis noore Henriku meeled oma vastupandamatuses segi kammis.
Autodisaini fänn ja pioneer oli sündinud selsamal hetkel. Nii räägib legend, mis sünnitas legendi, kes nüüd kõigile jalgu jääb ja kes ei pelga küsida 100 miljonit dollarit selle eest, et keegi joonistuse põhjal leiab, et vabandage, aga teie autol on rool ja neli ratast nagu meie autol ja sellepärast palun ärge enam tehke..
Allikas ja meedia: Fisker, Aston Martin, Spectre, Fiskeri hagiavaldus, Autoblog
Ükskõik, kes on selles artiklis Accelerista nime taga, võiks siiski teada, et inglsekeelne carbon on eesti keeles süsinik ja mitte karbon.
Tere, siinkohal on küll tegemist teadliku sõnakasutusega, sest sõnad “süsinik”, “süsinikkiud”, “kihtplast”, “polümeer”, “kergplast” jne. saavad ühel hetkel ühes uudises väga ära leierdatud. Ehkki EKI annab sõnale “karbon” vasteks vanaaegkonna ja ladestu, on “süsinikust kere” EKI soovitusel eelistussõna ja “karbonkere” kasutamist otseselt ei keelata. Sõna on meie automeedias laialt kasutusel nagu ka leedtuled. Aga et oleks kirik keset küla ja paha tuju vähem, paneme sulgudesse siis selgituse neile, kes arvavad, et meie näol on tegu kamba blondidega, kes nagunii mitte midagi asjust ei tea 😀