Juunis said oma uue sõiduauto kätte 1602 klienti. Automüük on Eestis kosumas ning turul on tunda positiivset vaibi. Kuue kuu kokkuvõttes tõusis pronksikohale Kia. Toyota on läinud oma teed ja Škoda püsib tihedalt kannul kuid Kial on võimalus aasta kokkuvõttes teha väga hea tulemus.
Juunis müüdi Eestis ligi 600 uut sõiduautot rohkem kui mais ja ligi kaks korda enam kui aprillis. 1602 ostjatele üle antud autot jääb 2019. aasta juunile küll 33,9% alla, aga on selge märk, et koroonakriis on seljatatud.
Esimese poolaastaga on Eestis müüdud kokku 9133 uut sõiduautot, mida on 34,5% vähem 2019. aasta sama perioodiga võrreldes.
Aasta teine pool peab näitama, kas oleme kevadisest kriisist taastunud lõplikult või vaid hetkeks kosunud – uue haiguselaine tulemisest räägitakse mõnda aega, aga ehk oleme edaspidi targemad ning ei sulgu tigudena oma karpi.
AMTELi tegevjuht Arno Sillat tõdes, et Eesti autoturg väljub kriisist peamiselt tänu eraisikute aktiivsusele, kes on leidnud sobiva aja soetada uuem sõiduvahend:
“Ettevõtted on seni oma autoparkide laiendamiste ja uuendamiste osas tagasihoidlikud, kuid see on erinevaid võimalikke tulevikustsenaariume arvestades ilmselt ka mõistlik,” rääkis Sillat.
Bensiinimootor on seni soosituim
Uute sõiduautode osas domineerib endiselt bensiinimootoriga sõiduk, diiselmootorid on kaugemal maas, kuid jõudsalt on kasvanud elektri- ja hübriidsõiduautode osakaal (juuni müügis 14%).
Bensiinimootoriga autode kasuks räägib kindlasti langenud kütusehind ja kasutusmugavus. Samas on sellelegi traditsioonilisele jõuallikale olemas keskkonnasäästlikum variant, hübriidajam.
Hübriidsõidukite müük on järjest kasvanud ka Eestis: juunis müüdi 228 kaksikajamiga autot. Segmendi liider on jätkuvalt Toyota, millel praktiliselt kogu mudelivalik on elektrifitseeritud.
“Roheautode” müük sai hoo sisse toetuse abiga
Täiselektrilisi sõidukeid anti klientidele juunis kätte 25, rohegaasi (CNG) sõidukeid 68. E-autode küllalt soliidse müüginumbri tagant paistavad Elmo Rendi kõrvad – nemad said kätte oma uued Renault Zoe’d ja järele tulevad uued VW e-up! ka Škoda Citigo iV-d.
Elektriliste autode müügile on andnud hoogu riigi jagatud müügitoetus ning Elmo Rent tundub, on suutnud end kriisi ajal pinnale jätta ning suuroste järjest realiseerimas.
CNG autode segmendi vankumatu liider on Škoda, aga tasapisi hakkab klientide teadvusse tõusma ka teine VA Grupi bränd, Seat, mis tublilt gaasiautosid Eestis turundab. VW on võtnud suuna rohkem elektrile.
Armastus maasturilaadsete vastu ei kustu
Pole teada, kas kunagi veel tuleb aeg, kui sõidame autodega, mis ei näe välja nagu esiveolised külmkapid, aga praegu ei paista maasturilaadsete buum küll kuskilt otsast vaibuvat.
Juunis moodustas keskklassi maasturilaadsete osakaal kõigist müüdud autodest koguni 29,2%, seda on napilt alla kolmandiku! 22,2% ostjatest eelistas väike-keskklassi autosid.
SUV-de seas on kõigutamatu liider Toyota RAV4 ja see tähendab, et mingis osas on tõsiseltvõetavate sõidukite au päästetud: lisaks sõiduvõimele on RAV4 tihti klientide eelistuses ka hübriidajamiga.
Tarbesõidukite müük on jätkuvalt mudas
Tasapisi on taastumas tööautode müük. Kui turg mõistlikult taastub, võib juhtuda, et jõutakse ka automüügiga eelmise aasta numbrite lähedale. Positiivsust on igal juhul tunda.
Tarbesõidukite müük on aga jätkuvalt mudas, nii väikesi müüginumbreid on isegi piinlik presenteerida. Põhjuse leiab alati, aga üksnes pandeemia süüks müügilangust panna ei saa.
Pigem on turul kokku saanud tootjate “ootame vaatame” ja ostjate ettevaatlikkus, sest ei või teada, millised on järgmised käsulauad, mis eurokoridoridest alla saadetakse – mis järgmiseks küljest ära kruvida tuleb!?
Juunis müüdi Eestis tarbesõidukeid 59,1% vähem kui eelmisel aastal. Esimese poolaasta tulemused näitavad 39,1% langust võrreldes möödunud aasta esimese kuue kuuga.
Populaarsematest markidest moodustasid esikolmiku Citroen (58 sõidukit), Renault (49) ning Peugeot (31) ja veokite segmendis oli edukaim Scania.
Kia tuli kolmandaks markide seas!
“Kia on uus Volkswagen” kõlab jaanikuu kontekstis päris täpselt, sest Kia on päris kindlasti lõppenud kuu suur tegija.
Jah, markide seas võidutses Toyota 284 müüdud autoga, ja sellele järgnes Škoda 250ga, aga see on nii olnud viimased ei-tea-mitu-aastat. See, et Kia tuli 150 autoga kolmandaks, on aga suur asi, eriti kui teada, mismoodi meie maaletooja peab võitlema sisuliselt iga auto eest kuna turg on autohiiu mõistes tolmutera suurune.
“Üle saja” klubisse jõudsid jaanikuul veel VW, mis jäi Kiale ühe müüdud autoga alla, Peugeot ja Renault. Citroen langes seitsmendale kohale, Mazda aga vastupidi, tõusis kahekdandale kohale 56 müüdud autoga.
Poole aasta kokkuvõttes juhib ülivõimsalt Toyota (ja paneb samas tempos ilmselt aasta lõpuni), teine on Škoda ja omakorda sellest pea 400 autoga maas Renault. Kui Toyota alistab ilmselt suvel 2000 müüdud auto piiri, siis Renault peaks jõudma järgmisel kuul ületuhandeste klubisse.
Neljandal kohal on Kia 711 autoga ning viies Volkswagen, mille vahe Kiaga rebeneb iga kuuga sentimeetri võrra ja ütlus “Kia on uus Volkswagen” jääb pidama.
Esimese poolaasta esikümne lõpp on aga kirju nagu naabri koera saba: kand kannast leiab sealt Dacia, mis on üks odavamaid brände me turul ja M-B, mis on üks nooblimaid.
Tehteid saab teha teisigi: kui liidame Peugeot ja Citroeni numbrid, saame kokku peaaegu tuhat müüdud autot – maaletooja on teinud supertööd! Kui nüüd veel Opeli ka kuskile nähtavamale kohale saaks, siis võiks öelda, et päev on asja ette läinud.
Tarbesõidukite tabeliosa on nukker, sest numbrid on väikesed. Aga rokib nagu tavaliselt Citroen, mille Berlingo vastu ei saa ei töö- ega seikluseinimesed. Berlingo edulugu kinnitab tõsiasi, et Toyota tegi “oma berlinksi” ning see on leidnud ostjate seas väga elava vastuvõtu.
Mudelitabeli suunamudijad
Ei ole midagi uut siin päikese all: Toyota RAV4 võtab tänavu kõik, mis võtta on. Kuue kuuga 790 müüdud autot, juunis 134. Teisel kohal Corolla 78ga, ehk siis 59 vähem kui RAV4-l. Tõenäoliselt on aasta lõpuks 1000+ RAV4 klientidele garaaži veeretatud, päris uskumatu tulemus.
Kuue kuu kokkuvõttes on teisel kohal Renault Clio, “üle viiesajaste” klubis on ka Vorolla. Kia kaks popimat autot on Sportage ja Ceed. VW Passat kümnes 167 müüdud autoga, vahe liidriga 593 ühikut, sõsar Octaviaga 263.
Toyota teeb esikümnes ilma kolme mudeliga, C-HR on pälvinud tänavu 174 korral ostjate tähelepanu. 2 mudelit on esikümnes Škodal ja Kial, üks Renault’l, Citroenil, VW-l.
Tarbesõidukite rivis on samuti “nagu ikka” olukord: võidutsevad prantslased. Kuue kuu üldarvestuses tublimad on Citroen, Renault, Peugeot, Ford 2 mudeliga.
Mis on üldine seis ja kuidas elavad nooblid?
AMTELi andmetel oleme võrreldes möödunud aasta I poolega 4800 müümata jäänud autoga miinuses. Ja kuigi tabel on peaasjalikult punane, siis paar rohelist märki leiab ikka, Suzuki välja arvata, on tegu noobelmarkidega.
Mersu vahetas omanikke ja on müüki kasvatanud pea kaks ja pool protsenti. Porsche uuenenud mudelivalik on ostjaid meelitanud nagu herilasi meepoti juurde – müügikasv ligi 17%. Numbrid on küll väikesed, aga tõus suur.
Rootslaste Volvol on jalad põhjas, langus 17%, aga kosumist on näha. Audi, mis aastat paljulubavalt alustas, on praeguseks vajunud ligi 40% sohu, ka BMW ja MINI on miinuses. Maaletooja Inchcape’i kõiki brände vaadates võib rõõmustada Mazda üle. Land Rover ja Jaguar kiduvad nagu BMW ja MINIgi.
Opel ja Subaru on üsna võrdselt saanud jõhkra löögi allapoole vööd, aga kui Opeli puhul on arusaadav, et Eesti ei ole Soome omaniku jaoks praegu prioriteetne turg, siis Subaru puhul ajab lihtsalt nutma – uued mudelid XV, Forester ja uuenenud Outback on jätkuvalt superhead maastikuhaid, aga nende hind algab sealt, kus võistlejad keskmise pakkumise keskmisele ostjale lõpetavad.
Aasta teine pool paistab pigem päikeselisem. Eestlased soetavad uusi autosid, sest need on murevabamad, ja maaletoojad omalt poolt teevad palju üldise teeninduskvaliteedi ja garantiide tõstmiseks. Ilmselt jätkuvad suvel ja sügiselgi siin-seal mõnusad hinnakampaaniad, mis ostuotsuse langetamise lihtsamaks teevad.
