Teisipäev, 23. aprill 2024
Panime kirja 5 lihtsat asja, mida autos peaks alati tegema – kuigi pealkiri viitaks justkui naiste autojuhioskustele, kuluvad nõuanded marjaks ära kõikidele roolis olijatele.

Nais-autojuhtide osakaal liikluses kasvab järjest, sedamööda kuidas uued põlvkonnad peale tulevad. Ja ehkki see annab lootust, et liiklus muutub üldiselt ohutumaks, on asju, mida tasuks rooli istudes tähele panna.

Eestis jagunevad nais- ja meessoost juhid enam-vähem võrdselt. Naiste osakaal roolis kasvab aasta-aastalt, sest ammu enam ei ole autojuhtimine ja autodest vaimustumine “meeste asi”.

Naised teevad ilma nii autospordis kui inseneerias ent nende liikluskäitumine ja ka oma sõidukisse suhtumine on mõnevõrra erinev.

Kui roolis olevad isased satuvad liiklusõnnetusse peamiselt sellepärast, et hindavad oma võimeid üle ning on liialt enesekindlad, siis naised vastupidi, maksavad lõivu enesekindluse puudumisele.

Naiste põhjustatud intsidendid on enamasti kergemat sorti: kokkupõrked väikestel kiirustel, ees peatunud sõidukile otsasõidud, eksimused manöövritel, jms.

Kui veel mõni aeg tagasi tõid eksperdid välja, et naisjuhtide “kõksud” võib panna otsustusvõimetuse ning ka otsusega viivitamise arvele, siis tänasel päeval on üheks põhjuseks tähelepanematus, omakorda põhjustab seda roolis kõrvaliste asjadega tegelemine.

Meikimine, nutiseadme kasutamine, auto infolusti näppimine, tagaistmel rahutult vimpleva lapse või loomaga kohene tegelemine on kõik ühtviisi ohtlikud tegevused.

Ja kui siia lisada pidevalt kuklas tiksuv ebakindlus liikluses olles, on tulemuseks eluohtlik kombo. Piisab ühest mahamagatud liiklusmärgist ja kahest sekundist teele mitte vaatamisest, kui jama on käes.

On veel teinegi ootamatult huvitav erinevus nais-ja meesautojuhtide, täpsemalt nende sõidukite vahel. Kõik autoteeninduste juhid räägivad nagu ühest suust (aga väga vaikselt ja piinlikkust tundes), et naiste autod on meeste omadega võrreldes halvemas seisukorras ja räpasemad.

Põhjenduseks toovat naised, et auto on sõitmiseks, ja aega (ning ka raha) selle pesemiseks ja hooldamiseks lihtsalt ei ole.

Hooldamata auto on kehvemal juhul potentsiaalne taparelv liikluses, üldises plaanis rahakoti õudusunenägu: müüma hakates ei pruugi ostjat leida, auto kordategemine läheb aga kõvasti maksma, sest iga vahelejäänud korraline hooldus mõjub sõiduki tervisele laastavalt.

Kolmandat erinevust naiste ja meeste puhul te ilmselt juba teate: jah, naised tõepoolest eelistavad punast, nii ostavad naised müügisalongi astudes värvi ja emotsiooni, mehed mootorit ja sporti.

Et valitud punane oma värskuse säilitaks ja tunne autoroolis ehe püsiks, saab ise midagi ära teha, sealjuures liigselt aega või raha kulutamata.

Kõik, kes suhtuvad autosse kui sõpra ja teekaaslasse, ilmselt alljärgnevaid soovitusi lugema ei peakski, sest lähedase kaaslase eest hoolitsemine on ju iseenesestmõistetav. Samas, ega kordamine mööda külgi maha ei libise, sestap, sõidame!

Hoia hooldusraamat käeulatuses

Digitervise sarnane üldine andmebaas ning äpikujuline hooldusraamat, mis muuhulgas saadab omanikule automaatse teavituse kui käes on aeg autoga teenindusse sõita, on veel prototüübi faasis.

Plinkiva äpi saabumiseni tuleks paberkandjal hooldusraamat siiski käeulatuses hoida ja seda aeg-ajalt ka vaadata.

Korralikult täidetud hooldusraamatus on kirjas kogu konkreetse auto ajalugu: kes, millal, mismoodi ja millega on teostanud korralised õlivahetused, kontrollinud kuluosad, milline on läbisõit jms.

Kui hooldad autot margiesinduses, on neil see ajalugu olemas ka elektrooniliselt ning seda saab edastada kas uuele ostjale või teenindusele, kui juhtud näiteks elukohta vahetama.

Kasutatud sõiduki tausta uurimiseks on mitmeid võimalusi, kuid igapäevaselt on hooldusraamat juhi abimees, et hooldus ei ununeks.

Unustamine võib valusalt kätte maksta: näiteks kui garantiiline auto on jäetud korralikult hooldamata, katkeb garantii, õlivahetuse unustamine võib mootori kokku jooksutada jne.

Lõputu õuduse vältimine on võimalik – mina hoian auto hooldus- ja käsiraamatut kindalaekas nagu ka niiskeid salvrätte ja parkimiskella. Iga kord kui pean käsi puhastama või autot parkima, jääb pilk ka hooldusraamatule. Ma ei unusta!

Kasuta käsiraamatut

Ülal tuli välja, et minu auto kindalaekas sõidab kaasa ka auto käsiraamat. Jah, mina kuulun ka nende harvade ilmutiste hulka, kes aeg-ajalt loevad sõiduki kasutusjuhendit.

Peamiselt küll siis, kui mõni tuli armatuuris plinkima hakkab – lappad aga õige koha ette, ja vaatad, mis viga võib olla. Seejärel läheb kõne juba teenindusse. Või siis sõidad lähima rehvipumplani, kontrollid rõhud ja lased vajadusel sipsti natuke õhku lisaks.

Miks rehve pumpama? Sest kõige tõenäolisemalt on see just rehvirõhuandur, mille signaaltuli on armatuuris süttinud – väiksemgi kõks vastu äärekivi, külma-sooja vaheldumine, niiskus ja isegi mitmesaja kilomeetrine järjestikku sõit ajavad moodsa vidina ärevaks.

Uutel autodel on rehvirõhuandurid kohustuslik element, õrn elektroonika saab Eesti kliimas ja rehvivahetuste käigus kõvasti vatti. Niisiis kasvõi sellepärast tasub käsiraamat ligi hoida, et rõhuanduriga hästi läbi saada.

Korrasta sõitjateruum

“Kabiin” on liiga robustne termin tänaste moodsate ja mugavate autode sõitjateruumi kohta öelda. “Salong” aga on täiesti vale – salongis tehakse soenguid ja kõige parematel päevadel ostetakse auto. Seega, räägime sõitjateruumist, mis peab turvalisuse ja sõidumugavuse huvides alati puhas ja korras olema.

Alustada tuleks lahtiselt vedelevatest asjadest. Surm kabiinis inertsi toel lendu tõusnud veepudeli läbi oleks suhteliselt mõttetu.

Sestap tuleb kõik veepudelid, mänguasjad, raamatud, rõivad jne. pakkida selleks ettenähtud kohtadesse. Kui oled viitsinud käsiraamatu läbi lugeda, oled ruumidisainiga ilmselt kenasti tuttav, ja tead, kuhu käib joogitops ja kuhu esmaabipakk ning tulekustuti.

Aga kas tead, kuhu käib mobiiltelefon? Autotootja sulle tõenäoliselt sellest ei räägi, aga mina soovitan: pane see kindalaekasse või veel parem, käekotiga koos pakiruumi.

Kui on häda, et pead kindlasti sõidu ajal kõnesid vastu võtma või lemmikmuusikat kuulama, ühenda telefon enne silma alt ära panemist infolustiga. Ja unusta sõidu ajaks täiesti.

Kõik üleliigne – pakiruumi kogunenud rõivad ja jalatsid, lelud, kaasa sõitev taara (äkki ma kunagi jõuan!?) on mõistlik autost välja visata.

Miks? Sest iga asi kaalub, ja lisakaal omakorda suurendab kütusekulu. Legendaarse Top Geari vanad tegid kunagi eksperimendi, ja leidsid, et isegi vuntsid suurendavad kütusekulu!

Ei, ma ei lasku detailidesse, aga mõtle korraks sellele, et kaalukaotus ei ole ainult sinu privileeg pakkuda lõputut kõneainet seltskonnas – ka su auto rõõmustab, kui liigsetest kilogrammidest lahti saab.

Miks on nii tähtis, et sõitjateruum oleks kolavaba ja korras? Märksõnad on “ohutus” ja “mugavus”. Kui kõik asjad on kõvasti kinnitatud ja oma kohtadel, ei ole hirmu, et äkkpidurdusel mõni asi juhile või kaasreisijatele piki pead virutaks.

Ka on korras autos jube lihtne üles leida vajalikke asju. Kui siia lisada kord nädalas kerge tolmuimejaseanss ja lapitants mööda plastosi, on ka õhk tolmuvabam ja õhkkond muretum, sest mingi suvaline kleepekas ei suuda su uut heledat kostüümi üllatada.

Seda, et kõik sõitjad, ühest kuni saja jalani end autosse istudes korralikult turvavöötama peavad, ei hakka küll eraldi üle rääkima. Olgu elus või eluta asi – auto sõitjateruumis on ta korralikult kinnitatud. Punkt.

Säti iste paika

Õige isteasend roolis on vähemalt sama tähtis kui hea silmanägemine ja korras kõrvakuulmine. Võimalik, et isegi olulisem, sest selleks, et autoaknast teele näha, peab istuma õigel kõrgusel. Kui isteasend on vale, on juhtimisvõtted ebaõiged ning liiklusõnnetuse korral vigastused raskemad.

“Juhi töökoha” sisseseadmine algab sel päeval, kui otsustad osta auto. See, mismoodi juht end rooli taga tunneb, kas iste toetab piisavalt keha, on kasvule ning kehakaalule vastav, saab ostuotsusel tihti määravaks. Autoiste on autojuhi kodu.

Juhul, kui istud võõrasse masinasse või kasutad rendiautot, tasub istmest maksimaalne “välja pigistada” ehk teha kõik, mis vähegi annab, et rooli taga oleks mugav olla. Ka oma autos tasuks aeg ajalt isteasend üle kontrollida.

Liiklusõnnetusse sattudes toetab korralikult sätitud iste juhi keha, ja tasandab mingil määral mõjuvaid jõude. Õige “tagumikutunne” pesitseb meie nimmepiirkonnas: kui selg on mõnusalt toetatud, püsime reipad ja fookuses.

Peeglid aga, mille juht pärast sobiva istumisasendi paikasaamist õigele kõrgusele ja nurga alla sättis, aitavad ohtlikke olukordi ennetada. Isegi siis, kui autol on 360-kraadi kaamera, tuleb tahavaatepeegel ja küljepeeglid õigeks panna, elektroonika “päris asja” ei asenda.

Pane iste paika nii:
1. Pärast autosse sisenemist kinnita ja pinguta turvavöö.
2. Kontrolli, et turvavöö jookseb üle rangluu ning võimalikult puusaliigese lähedalt.
3. Nihuta iste nii kaugele, et kõige pikema pedaalikäigu lõpus oleks jalg veel põlvest pisut kõverdatud.
4. Reguleeri seljatoe kallet ja roolisamba pikkust nii, et seljatoele toetudes saad rooli hoida kergelt kõverdatud kätega.
5. Sea rooliratas nii, et see ei varja näidikuid ega väljavaadet.
6. Aseta käed roolile “kella üheksa” ja “kella kolme” peale.
7. Sea istme kõrgus nii, et näed hästi välja, aga pealae ja auto katuse vahel on vähemalt kolme sõrme laiuselt ruumi.
8. Eemaldada peatoe ja pea vahele jääda võivad esemed, näiteks juukseklambrid.
9. Reguleeri peatoe ülemine serv pealaega tasa.
10. Säti paika tahavaatepeegel ja küljepeeglid

Varu aega, planeeri teekond

Viies soovitus enne kui sõitu lähed, on imelihtne ent nagu selgub, enamus meist seda ei järgi. Nimelt tuleks igale poole minnes varuda aega.

Ja lisada sellele veel viisteist minutit, sest “naiste asjad”, teadagi – mina näiteks käin üsna sageli paar korda välisuksest uuesti sisse, et vahetada mõni riideese või jalatsid sobivamate vastu või võtta kaasa miski, mis maha ununes. Kümme minutit läinud, paanika saabunud!

Aja planeerimine muutub aga oluliselt lihtsamaks ja moodsamaks, kui võtta appi tarktee.ee koduleht ja Waze või Google Maps rakendused.

Tark tee on tark hommikukohvi kõrvale avada, sisestada sinna vajalik teekond (jah, kasvõi kodust kontorisse), ja vaadata mis seis on, ja kaua kohalejõudmine aega võtab.

Uuemates sõidukites saab Google Mapsi ja Waze`i mugavalt auto ekraanile peegeldada, osa tootjatest ongi oma navisüsteemidest kui liigsest rudimendist loobunud (isegi vuntsid suurendavad kütusekulu!). Telefoni saab panna laadimismatile, silma alt ära kindalaekasse või käekotiga koguni pakiruumi. Mida vähem sekeldusi seda ohutum sõit.

Ma isiklikult olen valmis kasvõi kõrvade peal käima, et jõuda õigeks ajaks rõõsa ja rõõmsana kohale – vanasti öeldi, et täpsus on kuningate viisakus.

Ja mulle päriselt ka meeldib olla puhta ja korras sõidukiga väärikalt saabuv inimene, isegi kui auto on kirjade järgi kaubik.

Kui keegi veel kontsadel kõndimist ka õpetaks… ai, kas ma seda kirjutasin, et kontsakingaga ei tohigi rooli minna? No eks järgmisel korral siis!

Kaanepilt: Ylle Rajasaar

Lugu on esmakordselt ilmunud 2018. aastal naistelehes ja kaasajastatud toimetamise käigus.

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN