2019. aastas sügisest on ka Eestis müügil Neste MY mootorikütus, mis on valmistatud 100% taaskasutatud toormest. Seega ei peaks naftahinna kõikumised seda kütust mõjutama, ometi maksab Neste MY tanklates hoopis rohkem kui tavaline diislikütus. Uurisime, miks see nii on?

Märtsist alates on meie lugejad saatnud pilte Neste tanklatest, kus müüakse Neste MY taaskasutuskütust, ja uurinud, miks on selle hind kõrgem kui tavadiislil. Viidati ka Neste MY kampaania alguses kõlanud lubadusele, et ökokütuse hind läheb kasutajate lisandudes pigem odavamaks.

Seda enam, et Neste MY tootmiseks kasutatav toore on kirjade järgi 100% taaskasutatud: mh lähevad loosi toiduainetetööstuses tekkivad taimeõli ja jäätmerasv. Isegi kui nende sisseostu hind oleks kõrgem, ei peaks jäätmetekkele see mõju avaldama.

Lihtne loogika ütleb, et olukorras, kus nafta hind kõigub kalli ja röögatult kalli vahel, võiks taaskasutuskütus olla kindel pelgupaik vanajumala seljataga, kus hinnatõus tarbijat ei löö.

Et asjasse selgust tuua, saatsin Neste turundus-ja kommunikatsioonijuhile Risto Süllustele peotäie küsimusi, ja enne loo avaldamist täpsustasin omakorda üle Neste MY müügikogused Eestis võrreldes mullu kevadega.

Risto Sülluste selgitabki, et Neste MY hind on tõusnud samas taktis muude kütuste hindadega, sest üleüldine energia kallinemine mõjutab kõikide energiakandjate hinda.

“Kuna taastuvkütuste turg on globaalne, mõjutab maailmaturu hind ka HVO hinda. Ka tarbijate teadlikkus on kasvanud, ja kuna see on unikaalne toode, mis sobib kõikidele diiselmootoritele, siis Neste MY kui preemium-toote nõudlus on hüppeliselt kasvanud.”

Müük on kasvanud. Punkt.

Mida võiks tähendada “hüppeline kasv”? Kui palju Eestis Neste MY-d on müüdud ning kui palju on kasvanud müük praegustel segastel aegadel? Sellele küsimusele esialgu vastust ma ei saanud, aga küsin uuesti.

“Sain Neste Eesti jaemüügijuhilt Polina Tkatšukilt ja peadirektor Dennis Antamolt vastuse, et me ei ole valmis seda hetkel avaldama,” kirjutab mulle Neste Eesti e-turunduse projektijuht Liis Bakhoff, kui tuletan meelde, et üks oluline küsimus, kui palju MY-d müüakse, on jäänud vastuseta.

“Saame vaid kommenteerida, et 2021. ja 2022. aasta võrdluses jaanuarist aprillini on Neste MY müügid kahe- või kolmekordistunud,” lisab ta.

Proovin leida andmeid ava-allikatest ja üldise ülevaate leiangi Neste kontserni 29. aprilli pressiteatest, kus on kirjas, et taastuvkütuse müük 2022. aasta alguses on olnud tulus, Ukraina sõda on olukorda keerukamaks teinud, kuid ettevõte on üleilmselt hästi hakkama saanud.

Lisaks Euroopas ning USA-s taastuvkütuse tootmisele jätkab ettevõte tegevuse laiendamist Singapuris, sõda ei ole neid plaane muutnud.

Tooraineturgudel käib rabelemine

“Nõudlus taastuvenergia diislikütuse järele oli kõrge, kuid tooraineturgude olukord oli pingeline. Ukraina sõda on tugevalt mõjutanud taimeõli ja naftatoodete turge, samas kui mõju jäätme- ja jääkainete turgudele toimub teatud ajalise viivitusega,” seisab Neste kontserni pressiteates.

Risto Sülluste lisab, et kuna HVO sobib igasugusele diiselmootorile, on sellele üleminek lihtne ja samas annab tarbijale võimaluse käituda keskkonnahoidlikumalt – mida suurem teadlikkus, seda rohkem tarbijaid.

“Selliste tarbijate osakaal tõuseb ja nõudluse kasv survestab ka hinda. Viimase aastaga on HVO tootmiseks vajaliku tooraine ja tehnoloogiate hinnad hüppeliselt kasvanud,” selgitab Sülluste.

“HVO toorainebaas on oluliselt kallim võrreldes fossiilse diislikütusega, samuti konkurents tooraineturgudel on järjest suurenenud. Oluliselt on kasvanud logistika- ja energiakulud nii HVO tootmisel kui käitlemisel, seda ennekõike Euroopas, kus on olukorda oluliselt mõjutanud Venemaa agressioon Ukrainas. On paratamatu, et üldine energia kallinemine mõjutab ka HVO hinda,” võtab ta teema kokku.

Aktsiisimaks lööb valusalt

Neste MY hinda Eestis mõjutab jätkuvalt aktsiisimaks, mis on sama kõrge kui fossiilsel diislikütusel. Sülluste, ja tõenäoliselt ka kliendid, kes eelistaksid Neste MY-d on ammu soovinud, et keskkonnasõbralikuma kütuse aktsiisimaks oleks madalam või sellised kütused oleksid maksudest üldse vabastatud.

“Näitena biometaan, mis on aktsiisivaba. Kui paneme kõrvuti fossiilse diislikütuse ja Neste MY kütuste CO2-sisaldused, siis ühe tonni CO2 ekvivalendi kohta on Neste MY aktsiis 1700 eurot ja fossiilsel diislikütusel 109 eurot tonni – vahe on 16 korda taastuvkütuse kahjuks. Kui riik oma maksupoliitikat muudaks, oleks Neste MY tarbijaile oluliselt taskukohasem,” soovitab Sülluste.

Loe uuesti meie eksperimenti Neste MY kütuse kasutamisel

Üleilmselt kobe müügimarginaal

Eesti on Neste MY müügi mõttes marginaalne turg, kuigi väiksusel on eeliseid: tarbijate harjumused on peo peal, uudseid lahendusi saab rutem kasutusele võtta. Suuremat pilti vaadates läheb Neste taastuvtoorainest valmistatud diislikütusel maailmaturul järjest paremini – nagu ka Eestis. Taaskasutus, heitevähendamine ning rohelisele südametunnistusele koputamine on aja märk.

Kontserni pressiteatest selgubki, et Neste taastuvkütuse müügi EBITDA (i.k. Earnings before interest, taxes, depreciation, and amortization) kasvas 2021. aasta I kvartaliga võrreldes tänavu I kvartalis (344 mln € vs 419 mln €).

Esimeses kvartalis kokku müüs kontsern 747 000 tonni taastkasutatud toormest diislikütust, mida on natuke rohkem kui mullu samal ajal, EBITDA kasvas märkimisväärselt.

Ettevõte võtab tulemused sõnaselgelt kokku: Hoolimata sõjast, turu pingelisest olukorrast ja üldisest hindade tõusust on Neste edukas. “Selles turuolukorras saavutasime (I kv.) rekordkõrge võrreldava müügimarginaali, 806 USD/tonni kohta.” Investeeringud on hakanud end ära tasuma.

Kokkuvõtteks

Niisiis võime öelda, et oma osa Neste MY hinnatõusus on kasvanud müügimarginaalil. Neste pole kahtlemata ainus, kes on marginaale saanud kergitada: omamaise Eesti Energia käibekasv oli I kvartalis 92,2%, kasumit teeniti 252,4% rohkem kui mullu. Ja nagu kuulda on, ootab meid sügisel ennenägematu energiahindade tõus.

Kui riigifirma puhul võib küsida, miks selline röögatu hinnatõus, siis erafirma puhul paneb nõudlus asjad paika – kui tarbimine kasvab, vajatakse rohkem toorainet. See viib tooraine hinna üles, sest jääkõlisid kasutavad ka muud tööstusharud ning kindlasti tekib kütusesektoris konkurents. Üldine energiahindade tõus ja inflatsioon mõjutavad omakorda tootmise- ja tööjõukulusid ja nii me Eestis üle 2-eurose kütuseliitri hinnani jõuamegi.

Aktsiisimaksu langetamine nn ökokütustele oleks muidugi tervitatav, aga see oleks suure tõenäosusega kah ajutine lahendus, ja läheb nagu elektriautodega: ühel päeval on taaskasutuskütus lihtsalt üks tavaline kütus teiste kõrval, üsna tõenäoline, et peamine kütus. Ja kust siis see maksuraha, millega oma riiki pidada, peaks tulema!?

Palju küsimusi, millele praegu pole vastuseid. Neste MY hinnatõus sai aga põhjendatud, hea seegi. Ja olgem ausad, kaks eurot kütuseliitrist ei pane meid autost loobuma. Sest nagunii praegusel ajal hinnad ju tõusevad. Inimene on kohanemisvõimeline loomake.

 

Pildid: Ylle Tampere

Jaga

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.