TeisipÀev, 25. juuni 2024
2018 lĂ€heb ajalukku kui muutuste aasta. Eesti autoturgu vormisid nii uus kord firmaautode maksutamisel, WLTP katsemenetlus kui ka edasimĂŒĂŒjate ĂŒhinemised. Positiivne on teise ringi autode vÀÀrtustamine margiesinduste poolt. Noobelmarkidele oli mullune autoaasta raske.

2018. aastal mĂŒĂŒdi Autode mĂŒĂŒgi- ja teenindusettevĂ”tete Eesti Liidu andmetel 25 387 uut sĂ”iduautot, seda oli 3,6% rohkem kui 2017. aastal. JĂ€tkuvalt lĂ€ksid kĂ”ige paremini kaubaks maasturilaadsed tooted, nende osakaal kogumĂŒĂŒgist oli 38,1%.

SURM, MAKSUD JA MAASTURILAADSED

2018. aasta algus tÔi maksustamise korra muutuse, mis vÔttis paljudelt firmajuhtidelt isu lubada töösÔidukite kasutamist töövÀlisel ajal.

Osa tootjaid tÔmbas jÀmeda joone alla teatud mudelitega N1 ja M1 kategoorias slikerdamisele, mis muutis luksusmaasturte tarbesÔidukitena arvelevÔtmise mÔnevÔrra keerulisemaks.

Kuna töövĂ€lisel ajal tööautoga ringisĂ”itmine on muutunud kulukaks ja ebamugavaks, sest seaduse tĂ€itmist ka kontrollitakse regulaarselt, on ĂŒks osa firmajuhtidest leidnud, et senised suured ja luksuslikud sĂ”idukid on mĂ”istlik vahetada vĂ€iksemate ja tavalisemate vastu.

AMTELi andmetel moodustasid vĂ€ike-keskklassi sĂ”iduautod 23,6% kogumĂŒĂŒgist. Mudelitabelis vĂ”idutsevad Kia Ceed, Toyota Auris, aga ka klass vĂ€iksem Renault Clio.

VÀikemaasturite osakaal oli mullu 17,1%. Seega vÔib öelda, et vÀike on uus suur; vÀiksemate autode kÀes oli tervelt 40,7% turust.

Pargimaasturite, linnadĆŸiipide, kĂ”ikjalsĂ”itjate, krossoverite jt. kĂ”rgema isteasendiga sĂ”idukite populaarsus ei nĂ€i kahanevat, hoopis vastupidi. Kui statistikat vaadata, meenutab iga kolmas mĂŒĂŒdud auto (kokku 38,1%) millegi poolest maasturit.

TĂ”si, valdav osa neist maasturitaolistest mĂŒĂŒakse esiveolisena. Sest enamus meist elab linnas, kus nelikvedu on ilmselge ĂŒlepingutamine.

WLTP PANI TURU KORRAKS HANGUMA

Uus WLTP testimismetoodika, lihtsustatult reaalsel elul pĂ”hinev heitmekoguste mÔÔtmine lĂ”i sĂŒgisel kaardid korraks segamini.

KÔige rohkem said pihta mikromootorid, mis, nagu selgub, ei olegi kÔige keskkonnasÔbralikumad ning uute mudelite homologeerimine vÔib seetÔttu vÔtta arvatust kauem aega.

AutomĂŒĂŒjad olid WLTP-ks valmistunud ja osa neist vĂ”ttis enne muutuste jĂ”ustumist arvele ja lattu hulga sĂ”iduautosid. See tĂ€hendas aga, et sĂŒgisel automĂŒĂŒk paariks kuuks justkui hangus.

TÔenÀoliselt on WLTP ka pÔhjus, miks AMTELi antud autoturu kasvuprognoos 8% 2018. aastaks vett vedama lÀks ning realiseerus 3,6%-lisena.

See ei ole tegelikkuses ĂŒldse halb, kui vaadata mĂŒĂŒdud autode kogust – me oleme Maanteeameti registri andmetele tuginedes jĂ”udnud olukorda, kus iga kahe elaniku kohta on 1 auto!

RUBLANE RING EHK ÜHINEMISED

2018. aasta teises pooles toimus autofirmade seas mitu ĂŒlevĂ”tmist, mis turgu korrastasid. Septembris ostis City Motors Fakto Auto ning sai oma tooteportfelli Renault’ ja Dacia kaubamĂ€rkide kĂ”rval ka Nissani. Fakto on ĂŒldse esimene Nissani teenindus Eestis, mis tĂ€histab tĂ€navu juba oma 29ndat sĂŒnnipĂ€eva!

Peugeot’ ja Hyundai edasimĂŒĂŒja Auto Forte uus omanik on aga United Motors, mis on ĂŒhtlasi BMW Service autoriseeritud teenindus ja teostab ka MINI garantiiremonti.

Uue aasta alguses teatas Amserv, et mĂŒĂŒb Ascar Auto Autospiritile, viimane omandab lisaks olemasolevale seitsme kaubamĂ€rgile Opeli ja Peugeot’ edasimĂŒĂŒgiĂ”igused.

TEISE RINGI AUTOD TULEVAD!

Nii AMTELi kui Eesti suurima Auto24 portaali analĂŒĂŒs nĂ€itab, et Eesti autoostjad vÀÀrtustavad jĂ€rjest rohkem firma garantiiga vĂ”i kohaliku ajalooga autosid. Kasutatud autode keskmine mĂŒĂŒgihind on kerkinud.

NĂ€iteks Volvosid ja Forde maale toov Info Auto ja VW-le spetsialiseerunud Möller Auto on sellest aru saanud ning tulid möödunud aastal turule uute teenustega – Info Auto avas esimese Volvo Selekt salongi, Möller Auto juurutab 5+ teenindusi.

Hiljuti tÔstis ka Nissan kÔigi sÔiduautode garantii 5 aastani: 3 tehaselt+2 maaletoojalt. Kia ja Hyundai garantii on koguni 7-aasta pikkune.

See tĂ€hendab, et Eesti teedel liikuvate autode hooldusajalugu on peo peal ning inimesi motiveeritakse oma auto eest margiesinduses hoolt kandma. HĂ€sti hooldatud auto vÀÀrtus jĂ€relturul on aga kĂ”rgem kui “rösteril”.

KASUTATUD AUTODE KESKMINE HIND TÕUSIS

Kasutatud autode turul on Eesti suurima Auto24 portaali andmetel toimunud teatav rahunemine: mĂŒĂŒgiajad on pikemad, aga mĂŒĂŒgiks pakutavate autode keskmine hind on tĂ”usnud 8932 euroni.

Enim pĂ€ritakse portaalis BMW viienda seeria, Audi A6, Volkswagen Passati kohta. See on kĂŒll vaid oletus, aga ilmselt otsivad eestlased kasutatuna pigem kallima klassi autosid, millel on olemas hoolduse ajalugu ja mis soovitavalt on Eestis sĂ”itnud.

ÖKOAUTODE (MÕNINGANE) VÕIDUKÄIK

HĂŒbriidajamiga sĂ”iduautode mĂŒĂŒk on pidevalt kasvutrendis ning kui tarned oleksid kiiremad, Ă”itseks ilmselt ka elektri- ja CNG-autode turg. AMTELi andmetel mĂŒĂŒdi 2018. aastal 1602 hĂŒbriidi, 84 elektriautot ning 110 surugaasiautot.

Elektriautodest populaarseim oli Nissan Leaf, mille II generatsioon 2018. aastal esitletud sai ning mis 40 kWh-suuruse akupaki toel ĂŒhe laadimisega suudab lĂ€bida ĂŒle 200 kilomeetri.

HĂŒbriidsete sĂ”idukite seas vĂ”idutsevad Toyotad, noobelklassis hoiavad kaksikajamite lippu kĂ”rgel Lexus ja Volvo.

KĂ”nekeeles on kĂ”ik kaksikajamiga, elektri- vĂ”i surugaasiautod ĂŒhtviisi “ökoautod”. See ajas hiljaaegu ĂŒhe mu tuttava poliitiku tĂ€iesti segadusse, kes kĂŒsimusele, kuidas kavatsetakse keskkonnasĂ”bralike autode levikut toetada, veidi Ă€rritunultki vastas, et nii peensustesse laskuda pole parteil aega kĂŒll olnud.

Eesti autoostjad poliitikast niivĂ€ga ei hooligi, pigem vaadatakse rahakotti. 2018. aastal kerkisid kĂŒtusehinnad vahepeal pĂ€ris lakke, ja see pani kukalt kratsima – kuna autosĂ”idust loobumine vĂ”rdub eestlase jaoks seksi keelamisega, tuleb leida mingi sĂ”iduvahend, mis rahakotti röökima ei ajaks.

Tegime ĂŒksteise jĂ€rel pikki teste eri jĂ”uallikatega autodega. SĂ”ita on kĂ”ige odavam sĂ€rtsukaga, aga selle ost on kallis, ja ooteajad pikad. Ja kui isegi jaksad ja saad, on mure laadimisega – CCSi ei ole, ELMO vananeb moraalselt.

SĂ”elale jĂ€id CNG ehk surugaas ja pistikhĂŒbriid, mis suudab ĂŒksnes elektri jĂ”ul vĂ€hemalt 50 km linnas sĂ”ita ning mida saab pĂ€eva peale tavapistikust laadida – nii vĂ”ib juhtuda, et Toyota Prius on ĂŒldse elektriauto. Seda kas pistikusĂ€rtsu kasutades bussirajal kah sĂ”ita vĂ”ib, linnavalitsus meile veel öelnud pole.

NOOBELMARKIDE KURVAD PÄEVAD

Möödunud autoaasta edetabelitesse sĂŒvenedes on aimatav mĂ”tteviisi muutus – noobelmargid (ĂŒhe erandiga) on pidanud taluma tagasilööke, seda mitmel pĂ”hjusel.

Esiteks juba kĂ”neldud maksumuudatus – suurt ja nooblit autot on kallis pidada. Teiseks on auto muutunud tarbeesemeks, mis liisitakse teatud aastateks, ning vahetatakse uue vastu.

Kolmandaks – ja see on vĂ”ib-olla isegi olulisem kui maksud ja tarbimine – on tavaautod mĂ€ngu ilu omandanud ja pakuvad kohati laiematki turva- ja juhiabide valikut kui nende nooblimad suguĂ”ed.

Ühelt poolt turvanĂ”uete karmistumine, teisalt tootjate kogemuspĂ”hine lĂ€henemine on toonud turule ridamisi baasvarustuses mudeleid, mil on muuhulgas peal nĂ€iteks kohanduv kiirusehoidja, tagurduskaamera, istmete soojendus jms, millest igapĂ€evaliikluses puudust tunneme.

“Rehad” ei lĂ€he enam kuigi hĂ€sti kaubaks, sest ka taksojuht vĂ”i kuller on inimesed ja tahavad autoroolis end mugavalt tunda.

Nii ei toogi nĂ€iteks Peugeot, Seat, Kia enam turule kĂ”ige lihtsamaid mudeliversioone – klient on mĂ”nusama sĂ”iduelamuse eest nĂ”us veidi rohkem maksma.

Seni on varustatus olnud ĂŒks noobelmarkide strateegiaid, nĂŒĂŒd on kallimatel autodel tavasĂ”idukitest jĂ€rjest raskem eristuda. Viipekeelne suhtlemine, vĂ€rvidisko ja kontrastĂ”mblused ei ole kindlasti erisused, mille eest ollakse valmis rohkem maksma.

autoaasta

Eri tegurite koosmĂ”jul langes 2018. aastal pea kĂ”igi luksusbrĂ€ndide mĂŒĂŒk tuntavalt. VĂ”itjate poolel ainsana on Volvo, mis on mĂŒĂŒki kasvatanud rohkem kui kĂŒmnendiku ning Lamborghini, mille supermaastur Urus on omas segmendis absoluutne hitt.

Omadega nulli tuli brittide uhkus Jaguar – 30 mĂŒĂŒdud sĂ”iduki seas on – kui Maanteeameti registrit uskuda –  vĂ€hemalt ĂŒks tĂ€iselektriline I-Pace.

Tesla-noobelsĂ€rtsukaid vĂ”eti 2018. aastal arvele AMTELi andmetel vaid 7; seisaku pĂ”hjenduseks on Model 3 pikk ooteaeg -S-st ja X-st on kĂ”igil juba vĂ€ike tĂŒdimus. TĂ€navu peaksid esimesed Model 3-d aga jĂ”udma ja Tesla pingi pikemaks venitama.

Kurb on aga Lexuse langemine – Volvo kĂ”rval seni ainus mark, mis pakub kĂŒllalt mĂ”istliku (preemiumklassis) hinnaga suurepĂ€rase sooritusega ja Ă€geda vĂ€limusega kaksikajamitega sĂ”idukeid, ning mille varustuse tase ja kvaliteet teevad silmad ette paljudele end kah noobliteks pidavatele markidele.

KĂ”ige valusama matsu on saanud itaallaste Alfa Romeo, mis tahab olla uus BMW, aga mida mĂŒĂŒdi mullu vaid 20 tĂŒkki. Uus maaletooja ehk suudab kaunitari unest Ă€ratada ja autosid mĂŒĂŒma ka hakata.

MARKIDE EDETABEL NAGU ALATI

Eesti autoostjate maitse on aastaid pĂŒsinud ĂŒhesugusena, kinnitab AMTELI 2018. aasta koondtabel. Markide tipus troonivad Toyota 4099 mĂŒĂŒdud sĂ”iduautoga, Ć koda 3144 ja Renault 2509 sĂ”iduautoga.

2018 ongi paljuski olnud Renault’ aasta – vĂ€ike Clio on enamuse aastast veetnud mudelitabeli esikolmikus ning tarbesĂ”idukite segmendis on nauditud tipukohti. 3,5-tonniste tarbesĂ”idukite segmendis on Renault aga absoluutne vĂ”itja.

Renault’ mĂŒĂŒgiedu nĂ€itena olgu toodud lĂ”ik ABC Motorsi 2018. aasta mĂŒĂŒgistatistikast: ĂŒhes pĂ€evas mĂŒĂŒdi keskmiselt 10 Renault’d, sh tarbesĂ”idukid ja kasutatud autod. Lisaks mĂŒĂŒs ABC Motors 501 Daciat.

Markide esikĂŒmne lĂ”petab Subaru 894 mĂŒĂŒdud autoga. Populaarseim mudel on Outback, hĂ€sti on mĂŒĂŒnud ka XV uus pĂ”lvkond.

Äramainimist vÀÀrib TaevasĂ”el selgi pĂ”hjusel, et oleme jĂ€tkuvalt “kĂ”ige rohkem Subaruid inimese kohta maailmas” statistika eesotsas.

Ja on ĂŒks automark, mis pole kĂŒll kordagi AMTELI tabeli esikĂŒmnesse pÀÀsenud ent on aastaga 113% oma mĂŒĂŒki kasvatanud: see on Seat.

Uue mudeliriviga ja hea hinna-kvaliteedi suhtega on Seat saanud austajaid kÔvasti juurde. 2018. aastal vÔeti arvele 445 autot tunamulluse 228 vastu.

Uue aasta alguses mĂŒĂŒgile jĂ”udnud seitsmekohaline linnadĆŸiip Tarraco, mida Wolfsburgis kokku pannakse, peaks hispaanlaste positsiooni Eesti automĂŒĂŒgi edetabelites veelgi parandama.

MUDELITABELI VÕITJA: ƠKODA OCTAVIA

Eesti populaarseima mudeli kuldkarikat hoiab kĂ”igutamatu enesekindlusega Ć koda Octavia, hĂ”bedal Toyota RAV4 (muuhulgas ka mĂŒĂŒduim mudel hĂŒbriidide seas) ning pronksil pisike ent terav Renault Clio.

Tabelit vaadates tuleb uni peale – 2 Ć kodat, 4 Toyotat, 2 Kiat, ja lisaks pronksil olevale Cliole Volkswagen Golf kĂŒmnendal kohal. Golfi eduloo taga on PPA, mis möödunud aastal osa oma ametiautodest vĂ€lja vahetas.

BERLINGO, TARBESÕIDUKITE FAVORIIT

TarbesĂ”idukite segmendiski pole erilisi mullistusi, “Berlinks” on ja jÀÀb ilmselt ka tĂ€navu mĂŒĂŒgitabelit juhtima. Lisaks Berlingole on aasta kokkuvĂ”ttes esikĂŒmnes ka Jumper ja Jumpy. Veokite segmendis on aasta vĂ”itjad Volvo (FH) ja Scania (R seeria).

2019: MUUTUSTE TUULED

Autoaasta 2019 jĂ€tkab möödunud aasta eeskujul muutuste lainel. Segadus WLTPga kestab veel mĂ”nda aega ent ostjaid see ei heiduta – nemad teevad valikuid ĂŒha rohkem mĂ”istuse ja rahakoti jĂ€rgi.

AutomĂŒĂŒk suurt hĂŒpet kĂ”rgusse ei tee, sest oodatakse lubatud majanduslangust. Kust see tĂ€pselt tuleb, pole teada, aga midagi oodatakse. Sestap tehakse ostuotsuseid kaalutletumalt ning ka pangad löövad kĂŒsijatele rohkem suu pihta.

Maasturilaadsete buumi lĂ”ppu vĂ”i vĂ€hemalt rahunemist vĂ”iks aga loota Eesti aasta auto vĂ”istluse tulemuste pĂ”hjal: EAA 2019 tiitli pĂ€lvis Kia Stinger kupeesedaan, teisele kohale tuli tarbeauto Kia Ceed. Mis huvitav, EAA esikuuikus polnudki seekord ĂŒhtegi linnadĆŸiipi!

Tegelik elu nĂ€itab maasturiheiteritele muidugi koha kĂ€tte: kuna tootjad paiskavad jĂ€rjest uusi kandilisi autosid mĂŒĂŒgile, neid ka ostetakse. VĂ€ikedĆŸiibid ja superkompaktmingidasjad on ĂŒha suuremas soosingus.

Suzuki Jimny teeb ilmselt mĂŒĂŒgirekordi, aga Toyota RAV4 mĂŒĂŒgimahtude vastu ei saa ĂŒkski teine, kui vĂ€ga ka ei pĂŒĂŒaks. Ć koda Kodiaq ja Karoq ning vĂ”imalik et ka Seat Tarraco end igal juhul aeg-ajalt tabeli eesotsas nĂ€itavad.

MARGI-JA MUDELITABELID IKKA SAMAS TAKTIS

Kuna Toyota ja Ć koda oma mudelirivi jĂ”udsalt uuendavad, markide edetabeli tipus suuri muutusi ei toimu. Ka Renault’ jĂ€tkab ilmselt edulainel.

Kia mudelivalik saab mitme olulise auto vĂ”rra tĂ€iendust ning see vĂ”ib tĂ”sta Kia senisest kĂ”rgemale kohale. Seat pruugib jĂ”uda ĂŒle pika aja mĂ”nikord esikĂŒmnesse. Aasta lĂ”puks on tublide seas ka Peugeot ja Citroen.

Mudelitabelgi jÀÀb ĂŒsna sarnaseks eelmise aastaga. Toyota RAV4 ja Corolla, Ć koda Octavia ja Superb, Kia Ceed ja Sportage.

Aasta teises pooles on edukas ilmselt Ć koda Scala. Citroen Berlingo jĂ€tkab nii M1 kui N1 segmendis tubli mĂŒĂŒki.

Peugeot 508 vÔiks fleet autona piisavalt poolehoidjaid vÔita. Ka Ford Focuse headuse vÔiksid ostjad avastada (jÀlgige kampaaniaid!).

OH, TULEKS OMETI ÖKO!

Tahaks öelda, et nn ökoautode segmendis toimub plahvatuslik edasiminek, aga ilmselt on ainsad “ökod” ikka needsamad pistikhĂŒbriidid ja hĂŒbriidid, mida me tĂ€na juba hooga ostame.

Uue pĂ”lvkonna Toyota RAV4 ja Corolla ning CHR figureerivad edetabelis kindlasti, Toyota Camry lööb ilmselt segi noobelmarkide mĂŒĂŒgitabeli, sest selles autos ei ole midagi odavat. Kia ja Hyundai mahehĂŒbriidid on ka juba ostjate vaatevĂ€lja jĂ”udnud ning mĂŒĂŒvad ĂŒsna kenasti.

Peugeot toob mĂŒĂŒgile kolm pistikhĂŒbriidi, Ć kodalt tuleb sĂŒgisel Superbi hĂŒbriid – niipea kui ostjad harjuvad mĂ”ttega, et kaksikajam on Ă€ge, julgevad tulla jĂ€rgmised tootjad oma mudelitega vĂ€lja.

Preemiumsegmendis on juhtpositsioonid jĂ€tkuvalt Lexuse ja Volvo kĂ€es, nende jĂ€rel tuleb Porsche, aga nii BMW kui Audi kui ka MINI ĂŒritavad selles segmendis jalga ukse vahele saada.

Elektriautode seas vÔiks samuti minna sahmimiseks, aga ei lÀhe, sest enamuse mudelite saadavus on kehva. Ruulib ikka Nissan Leaf. Ja loodetavasti ka Hyundai Kona EV, Kia Niro EV ja Kia Soul EV.

Preemiumsegmendis on esireas Tesla, mille Model 3 ootame. Kui Volvo XC40 tÀiselektriline nunnumaastur peaks jÔudma, siis tekitab see parajat furoori ja ostubuumi. Audi Eestis olulist lÀbimurret (vÀhemalt esialgu) ei tee.

Ehk siis lĂŒhidalt – kuigi kĂ”igil endast lugupidavatel tootjatel on peaaegu olemas tĂ€iselektrilised mudelid, siis ei muutu 2019. aastal Eesti turul suurt midagi, sest meile need hulgakesi ei jĂ”ua. 2020 on selles osas kindlasti toredam kui 2019.

CNG ehk surugaasi autode mĂŒĂŒk jĂ€tkub tasapisi. Ootame uut Octaviat, Seatilt on tulemas lisaks Leonile CNG-Arona.

Opel lĂ”petab CNG-ga ilmselt ĂŒldse. Volkswagen Golf on CNG versioonis nĂ”utud, aga selle mĂŒĂŒk kord on, siis on peatatud. Peaks tulema ka uus Passat CNG.

KOKKUVÕTTEKS

Autoaasta 2019 on eelmisega ĂŒsna sarnane. ÜleĂŒldise hinnatĂ”usu taustal tunduvad sĂ€rtsukate hinnad tĂ€iesti normaalseks muutuvat ning kindlustuspreemiate osas ilmselt tuleb ka kellelgi mĂ”istus pĂ€he.

VĂ”imalik, et osa inimesi saab aru, oma auto ĂŒlalpidamine linnas on mĂ”ttetu ning hakkavad uskuma Ă€pitakso ja lĂŒhirendi vĂ”imalikkusse. Üldiselt on aga auto eestlasele sama oluline kui joogivesi ja selle omamine on siiski normaalsus.

Poliitikud jahuvad midagi diiselmootoritest ja helgest tulevikust, saamata ise aru, millest jutt kĂ€ib. VĂ”imalik, et keegi tuleb geniaalsele ideele tĂ”sta surugaasi aktsiisi ning keegi tĂ”statab kindlasti automaksu idee, pakkudes varianti, et maksustame vĂ”imsuse jĂ€rgi. Palju Ă”nne, elektri- ja hĂŒbriidautode omanikud.

Mingi jama tuleb kindlasti, selles pole kahtlustki. Kui end autot ostma sead, hoia diiselmootorist eemale nagu katkust (isegi kui see on keskkonnasÀÀstlikum kui bensiinimootor).

KĂ”ige parem kui ostad jalgratta vĂ”i proovid end piinata ĂŒhistranspordivĂ”rgus, millest mingi osa on koguni tasuta. Sest mingi jama tuleb kuskilt kindlasti. Parem karta.

Allikad: AMTEL, Maanteeamet, Auto24, maaletoojad. Kaanepilt: Sten Ottep/Fifty Visual

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pÀlvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe vÀljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN