Soome Liiklusturvalisuse keskus küsitles mullu novembris soomlasi ja kaardistas nende liiklushirmud. Edetabeli esiotsas on kihutavad autojuhid ning nutisõltlased, kes ei suuda roolis olles näppe telefonist eemal hoida. Lugejal saab kaasa mõelda ning reastada oma õudsemad liiklusolukorrad – kas midagi soomlaste nimetatust tuleb tuttav ette!?
Liikluses kardavad soomlased võrdselt kõige rohkem nii kiirust ületavaid autojuhte kui ka nutijoodikuid, tuleb Liiklusturvalisuse keskuse 2022. aasta novembris tehtud uuringust välja.
Koguni 29% vastanutest kardab kihutajaid kõige rohkem ja 39% märgib kiiruseületajad hirmsaks. Võrdselt on õudusega vaatajaid ja hirmunuid ka autoroolis nuhvlinäppijate osas. Kuigi protsendid on mõlema hirmu puhul praktiliselt samad (29% vs 30% ja 39% vs 38% vastavalt “väga hirmus” või “hirmus” skaalal), on neid, kellele kõige segavam faktor liikluses on nutijoodikud, protsendipunkti võrra rohkem.
Hirmude edetabeli tipus tõusevad esile ka muud tahtlikud riskide võtmised, näiteks ohtlikud möödasõidud ja “vihalehed tagumiku küljes” ehk turvalisest pikivahest mitte hoolivad juhid. Pea iga üheksas vastaja leiab, et hoiakud peavad muutuma, et liiklus oleks ohutum.
Liiklusturvalisuse keskuse küsitluses* 2022. aasta lõpus küsiti soomlastelt asjade kohta, mis liikluses hirmu tekitavad. Enim kardetakse autojuhte kihutavaid autosid, hirmutavana tajuti mobiiltelefoni kasutamist liikluses, ohtlikke möödasõite ja lühikest pikivahet. Ninapidi eessõitja stanges rippujaid ja riskijaid kardetakse rohkem kui joobes juhte või põtru.
Ohtlikku käitumist ei pruugi juht ise märgatagi
Eksperdid möönavad, et suured kiirused ja riskivalmidus kajastuvad ka statistikas. Kiiruse kasvades võivad ka väikesed vead roolis lõppeda auto üle kontrolli kaotamisega.
Kui üritada pidevalt muust liiklusest kiiremini sõita, peab sõidukijuht pidevalt kiirendama, et mööduda teistest sõidukitest, ja aeglustama kiiruskaamerate või politseipatrulli läheduses. See muudab sõidustiili ebaühtlaseks ja kaasliiklejate jaoks ohtlikumaks.
Pidevalt kiirustavat sõidukijuhti kannustab möödasõidusurve – kui oled ühest masinast möödunud, jääb jalgu järgmine, ja järgmine, ning esimesel võimalusel proovitakse teha jälle möödasõitu.
Pidev pingesolek tekitab aga valeotsuste ohtu, sest proovitakse ära kasutada pisematki “akent” eessõitjast möödasaamiseks. See on ohtlik nii manöövri sooritajale kui kaasliiklejatele: mida suurem kiirus, seda pikem pidurdusteekond ning seda suurem kokkupõrkejõud.
Suur osa ohuolukordadest laheneb tänu kaasliiklejatele, kes liiklevad ennetavalt ehk jälgivad toimuvat ning vajadusel aeglustavad, pidurdavad, teevad “siksijatele” ja möödasõitjatele ruumi, tõmbavad teepervele kui vastutulev möödasõidumanööverdaja ohtlikult lähedale satub vms.
Niisiis ei pruugigi riske võttev sõidukijuht olla teadlik oma eksimustest: eriti kui nina on nutiseadmes, ei ole aega märgata kaasliiklejate reaktsioone või möödasõidul seda, et ülejäänud teevad kihutajale “raja vabaks.” See omakorda õhutab autojuhi veendumust, et pole see “ohtlik” nii ohtlik midagi, sest midagi ju ei juhtu.
Soomlased nõuavad turvalisemat liikluskeskkonda
Selge enamus Liiklusturvalisuse keskuse küsitlusele vastanutest on seisukohal, et hoiakud peavad muutuma, et liiklus oleks ohutum ja inimsõbralikum.
Suhtumise muutmine algab aga… peeglisse vaatamisest. Kui märkad teiste sõidukijuhtide tehtavaid vigu, mis sinu jaoks on hirmutavad, siis mõtle, kuidas sa ise käitud. Kas kasutad juhust ja kiirustad mööda kui tee vaba, seda isegi siis kui kaasliikleja liigub lubatud kiirusel!? Tee on ju vaba.
Või jätad mõnikord lühema sõidu ajal telefoni käed-vabad-süsteemiga paaritamata või käeulatusse, sest linna ummikutes jääb ju aega uudiste sirvimiseks?
Või tabab sind hoopiski liiklusraev ja kättemaksuiha kui keegi sinust nagu pissivast kassist mööda kihutab või nuhvlis nugistades sinu sõiduritta vajub!?
Need on pisiasjad, mis teevad pealtnäha korrektsest liiklejast samasuguse töllaja nagu on need kes maanteel oma madalaid kirgi välja elavad. Õigustus, et teised teevad ka, ei ole vettpidav.
Mis on siis lahendus liikluskeskkonna ohutumaks muutmisel? Huvitaval kombel ei midagi uut, vaid mõistuse ja sisemise rahu oskuslik rakendamine autoroolis.
Ennetav liikluskäitumine, riskiallikate kõrvaldamine, reeglite järgimine ja ökonoomne sõit – see viimane peaks rõõmsaks tegema igatüht, sest väntsutab rahakotti vähem. Ühtlane sõidukiirus säästab keskkonda, närve ja elektriauto akut (SPM sõiduki kütust), jääb üsna ruttu “käe sisse” ja hakkab meeldima. Üks heategu iga päev, kui raske see saab olla; eriti kui selle heateo teed sa ennekõike iseendale!?
*Liiklusohutuse keskus uuris soomlaste liiklushoiakuid küsitlusega 2022. aasta novembris. Kantar Publicu küsitlusele vastas kokku 1113 inimest, neist 82% autojuhid
