Teisipäev, 16. aprill 2024
Uus mittetulundusühing Eesti Autoomanike Liit soovib ühendada mootorsõidukite omanikke ja kaitsta nende huvisid õigusloomet puudutavas diskussioonis. Uue liidu juhatuse liige Priit Tammeraid soostus pikemalt rääkima ühingu tulevikuperspektiivist.

MTÜ Eesti Autoomanike Liit on kuni kolmapäevase juhatuse koosolekuni seitsmeliikmeline. Asutajaliikmed on vanuses 29-48, nende hulgas üks naine ja kuus meest.

Juhatusse valiti lisaks Priit Tammeraidile Simmo Saar ja Andres Rand. Neli ülejäänud asutajaliiget olid Asser Jaanimets, Kristo Metsik, Pille Bušin ja Tanel Meiel.

Organisatsioonil on praegu kaks prioriteeti: kasvatada liikmeskonda ja osaleda automaksu diskussioonis. Priit Tammeraid sõnab, et täna on automaksu suurim argument riigieelarve puudujääk, põhjendused aga, miks see summa tuleks autoomanike taskust võtta, on kesised:

“Meie soov on diskussiooni tuua sisse mõistuse hääl: kas me ikka päris täpselt saame aru, miks ja mida me maksustada tahame? Oleme seisukohal, et seisev auto süsihappegaasi ei tekita ning omandi maksustamine ei tee maailma küll oluliselt rohelisemaks,” selgitab juhatuse liige Tammeraid liidu seisukohti.

Autoomanikke koondavat liitu on vaja

Priit Tammeraid räägib, et Eestis on sadu tuhandeid autoomanikke: “Täna saame öelda, et autoomanike liidu olemasolu vajalikkuses on kindlasti veendunud selle asutajaliikmed, liikmeskonna kasvu prognoosi praegusel hetkel teha on keeruline. Siiani ei ole kohanud küll ühtegi tuttavat ega töökaaslast, kes mõtet heaks ei oleks kiitnud.”

Eesti jautostub jätkuvalt kõige kiiremini Euroopas ja kaugel pole enam see aeg kui registris on arvel üks miljon sõidukit. Sestap võiks autoomanikke pidada vaat` et kõige mõjuvõimsamaks grupiks siinmail. Iseasi, kes neist on valmis astuma n-ö ametiliitu.

Asutajad loodavad, et MTÜ liikmeskond kasvab tuhandepealiseks: “Esimese kahe tunniga tuli juba üle kümne liitumissoovi, päeva jooksul lisandus neid rohkem. Juhatuse koosolek on kolmapäeval, kus saab teha esimese kokkuvõtte,” on Priit Tammeraid optimistlikult meelestatud.

Autoomanike liidu rahastamise skeem pole asutajatel veel läbi mõeldud, liikmemaksu kohta ei leia põhikirjast sõnagi:

“Põhikirjas liikmemaksu suurust kirjas pole. Teema oli asutamiskoosolekul ning juhatuse koosolekul arutusel, info leiab ka meie kodulehelt. Füüsilisest isikust tegev- või toetajaliikmele on aastamaks 20 eurot, juriidilisele toetajaliikmele 1000 eurot,” selgitab Tammeraid ning lisab, et nagu kodanikuühenduste puhul ikka, on lisaks rahalistele vahenditele panustatud suur hulk entusiasmi.

Liitumisel saab valida, kas tulevane staatus saab olema tegevliige või toetajaliige, mõlema liikmemaks aastas on 20 eurot, tegevliige saab õiguse osaleda EAOL üldkogul. “Seda võin kinnitada, et hoovi peale autosid me  lugema ei tule. Liitumisankeet on meie kodulehel olemas, sinna märgib inimene ka selle, kas tal on sõiduk ja juhiluba olemas. Toetajaliikmeks võib olla ka 12-aastane sõidukihuviline, kellel ei saa loomulikult kumbagi veel olla.”

(Tasub meeles pidada, et seaduse järgi on alaealisel MTÜ tegevuses osalemine võimalik vaid eestkostja loal – tõsi, see luba võib olla ka suusõnaline, aga peab olema tõestatav.)

“Autoomanike liit hakkab olema oma liikme nägu – need mured, millega hakkame tegelema, tulevad meie lauale läbi liikmete. Automaks on täna kindlasti kuumim teema, kuid ega autoomaniku mured siin ju ei lõpe,” avab Tammeraid tulevikuperspektiive. Ta loodab, et tulevikus tekib liikmetel tugev õlatunne ning tekivad ka töögrupid, mille kaudu teemasid asjalikult edasi arutada ja nügida avalikku (sh poliitilist) arvamust.

1940-l loodud organisatsiooni järglane

MTÜ Eesti Autoomanike Liit loeb end 1940. aasta märtsis asutatud samanimelise organisatsiooni järeltulijaks. Toona moodustasid liidu 7 autoomanike ühendust.

Miks valiti eelkäijaks just see, ja mitte näiteks 1934-l aastal loodud Eestimaa Autoomanike Ühing? Mõlemad koondasid toona ennekõike taksojuhte ja mitte era-sõidukiomanikke ning võitlesid varuosade nappuse vastu ja odavama bensiinihinna eest.

Priit Tammeraid vastab, et asutamismõtet vaagides vaadati millegi sarnase järele ringi: “Ainus, mille leidsime, oli viide 1940. aastal asutatud samanimelisele organisatsioonile. Kuna nimi oli meil juba valmis mõeldud ning teatud määral ajaloolisi paralleele leidus (7 asutajat, esimese koosoleku teemana automaksu tasumine), siis sai ajalooline side loodud.”

Tammeraid kinnitab, et arhiivides otsimist on plaanis jätkata – praegu tundub, et 1940ndal loodud liit kadus radarilt koos iseseisvusega.

Eesti Autoomanike Liidu lühendiks saab EAOL, sest EAL-e on juba ämbritäis olemas ja see tekitaks segadust – niisiis EAOL.

Kaanepilt: Unsplash

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN