Lennunduse lähiajaloost on teada üks juhtum, kus lennuk on tulnud linnuga kokkupõrke järel maandada jõele: 2009. aastal sai kangelasteoga hakkama lennukikapten Chesley “Sully” Sullenberg. Vähesed aga mäletavad, et üsna sarnane intsident leidis aset 1963. aastal mil Tallinn-Moskva lennuk tuli maandada Neeva jõel.
Autor Peep Lauk, Lennuakadeemia arendusjuht ja kauaaegne piloot
Paljud lugejad mäletavad meie kinodes näidatud filmi “Sully”. Mängufilmi aluseks on tõestisündinud juhtum, kus kokkupõrkel linnuparvega seiskusid 2009. aasta 15. jaanuaril New-Yorgi kohal Chesley “Sully” Sullenbergeri poolt juhitava Airbus 320 mõlemad mootorid.
Kapten “Sylly” oli sunnitud lennuki maandama Hudsoni jõel. See oli õnneliku lõpuga õnnetus, sest reisijad said vaid väiksemaid vigastusi ja kriimustusi kuid kõik pardalolnud pääsesid intsidentist eluga.
MOSKVA ASEMEL PETERBURI
Mitte väga kaugelt ajaloo sügavustest leiame aga teisegi sarnase juhtumi, mis puudutab ka Eestit. Nimelt juhtus intsident, milles mõlemad lennuki mootorid ootamatult seiskusid, 21. augustil, 1963. aastal, Tallinnast Moskvasse startinud reisilennukiga Tu-124.
Aerofloti reaktiivlennuk Tu-124 startis 21. augustil 1963 kell 8:55 Tallinna lennujaamast, pardal 45 reisijat ja seitse meeskonnaliiget. Lennuki sihtkohaks oli Moskva. Lennuki kapten oli 27 aastane Viktor Mostovoi.
Lennuki tehnilised probleemid algasid vahetult peale õhkutõusu. Teliku sissetõmbamisel ei lukustunud esiratas. Piloodid proovisid telikut nii välja kui ka uuesti sisse tõmmata kuid tulemusteta. Esiratas oli vahepealsesse asendisse kinni kiilunud ja ei liikunud enam.
Tagasipööramist Tallinnasse takistas udu. Otsustati teha hädamaandumine Peterburi lähedasele Pulkovo lennuväljale. Kuniks lennuväljal valmistuti lennuki avariimaandumiseks, lendas lennuk, liigse kütuse kulutamise eesmärgil Peterburi kohal.
Algul ei märganud reisijad midagi ebatavalist. Ainult stjuardessid pakkusid agaralt karastusjooke. Varsti aga hakkas reisijatel tekkima kahtlus, et midagi on viltu, sest lennuk tiirutas linna kohal ja mõnigi reisija tundis ära Peterburi.
Lisaks hakkasid stjuardessid tassima pakke ja kohvreid lennuki ninaosast sabasse. Kaheksanda tiiru ajal, otse südalinna kohal, seiskus ootamatult üks mootoritest. Lennuki 27-aastane kapten Viktor Mostovoi keeras lennuki lennuvälja poole, kui seiskus ka teine mootor.
KANGELASLIK MAANDUMINE NEEVA JÕEL
Kõrgus oli sel hetkel ligikaudu 300 meetrit. Lennuväli aga 20 kilomeetri kaugusel. Sinna välja seiskunud mootoritega vedanud enam ei oleks. Lennuki salongis puhkes paanika.
Sel ajal kui teine piloot üritas uuesti mootoreid käivitada, tegi kapten pöörangu paremale ja juhtis lennuki Neeva jõe kohale. Kõrgusel 90-100 meetrit lendas ta esimesest sillast üle, kuid otse ees oli ehitusjärgus Aleksandr Nevski sild.
Lennukit enda suunas lendamas nähes hüppasid mitmed töölised jõkke. Piloodil õnnestus sild ületada mõne meetri kõrguselt, kui ees oli järgmine raudteesild. Kas saab enne pidama?
Lennuk sumatas vette kiiruse üle 300 km/h, hüppas korraks veel õhku ja jäi lõpuks 50 meetrit enne järgmist silda vee peale ujuma. Reisijad pääsesid ehmatusega ning vigastusi ega ka tõsisemaid kriimustusi ei olnud.
Lennuk tõmmati seejärel läheduses olnud pargaselt heidetud köie abil kalda lähedale nii, et reisijad said tiiva peal kõndides kaldale.
Pilootide meisterlikkust tõendab asjaolu, et lennuk õnnestus tervena maandada (täpsemalt: veestada) kahe silla vahele, mille omavaheline kaugus oli vaid ligikaudu kilomeeter. Tavaoludes on selle lennukitüübi maandumisteekond oluliselt pikem.
Teiseks oli Tu-124 pilootidel peale mootorite seiskumist kaks korda väiksem kõrgusvaru, mis omakorda tegi maandumise palju keerukamaks kui seda oli C. Sullenbergeri poolt juhitaval Airbus A 320-l.
Lennuki pardal oli tookord üks kuulsamaid Tallinna Moemaja mannekeene Helle Juksar. Tema üleelamistest saab uuesti lugeda Eesti Ekspressi vahendusel.
Loo autor: Peep Lauk. Kaanepilt ja fotod: Tu-124, intsident Wikipedia
