LaupÀev, 15. juuni 2024
Eesti mehed ehitasid isejuhtiva auto, mis Tapa sĂ”javĂ€eosa polĂŒgoonil kohe pilbasteks lastakse. Koledat pauku jĂ€lgivad sajad silmapaarid ja filmivad kaheksa kaamerat. See on ETV telesaate “Punane sekund” kĂ”ige dramaatilisem kaader, mille ettevalmistamiseks on kulunud kuid. Vaataja nĂ€eb kabelimatsu 16. novembril kell 20:30 ETV-s.

Tavainimesele jÀÀvad ĂŒhe telesaate telgitagused tihti hĂ€maraks, ja aus olla, liiga palju teada polegi vaja. “Punane sekund” on lĂ€bi kĂŒmne episoodi kulgenud, laibarida taga ja ehmunud vaatajad ekraanide ees.

NĂŒĂŒd siis kulminatsioon – isejuhtiva auto ehitamine eesmĂ€rgiga taaslavastada ĂŒliraskete tagajĂ€rgedega liiklusĂ”nnetust. Ja auto algosakesteks lasta. Enam-vĂ€hem murdosa sekundiga kuudepikkune töö vastu taevast. “Elu,” ĂŒtlevad teadjamad.

Eesti meeste ehitatud isejuhtiv auto. Milline neist? Saatest saab teada

Saatesarja kulminatsiooniks saab kĂŒlgkokkupĂ”rge, mida detailsusteni nĂ€idatakse. See ĆĄokeerib. Keegi meist ei kujuta ette, milline nĂ€eb ĂŒks autoĂ”nnetus pĂ€riselus vĂ€lja. 16. novembril saame kĂ”ike teleekraanilt veel tĂ€psemalt nĂ€ha. PolĂŒgoonil oli luba seista ohutus kauguses.

Teeme juttu saate tegevprodutsendi Veli V. Rajasaarega, kes rÀÀgib, kuidas Ônnetust ette valmistati ning selle lavastamiseks isejuhtiv auto ehitati.

“See, mida me katses nĂ€itame, on autode kĂŒlgkokkupĂ”rge. Üks auto sĂ”idab 110 km/h teisele kĂŒlje pealt sisse. Me teeme selle avarii puust ja punaseks. Ehkki ma tahaksin öelda, et nĂ”rgema nĂ€rvikavaga vaataja ei peaks seda avariid nĂ€gema, siis Ă”petliku poole pealt just peaks vaatama. Kindla peale peaks vaatama.”

“See katse on osa liiklusĂ”nnetuse taaslavastusest kus vanem hĂ€rrasmees asus maanteel sooritama tagasipööret – kĂŒll etteantud kohas, kuid manööver jĂ€i pooleli. Parempoolses teeservas asuvast bussitaskust pimesi ĂŒle kahe sĂ”idurea keeramine ei ole hea mĂ”te,” selgitab Veli.

“Isejuhtiv auto” on vana Mercedese kohta, mida juhitakse elektroonikaoperaatori abiga, palju öeldud, aga Tapa lennuvĂ€ljal tehtud katses ei nĂ€e me autodes istumas inimesi nagu “Punase sekundi” lavastustes seni. Auto liigub ĂŒle lennuvĂ€lja suurel kiirusel tĂ€iesti iseseisvalt, on vĂ”imeline pöörama ja tegema lihtsaid manöövreid. Kes selle masina ehitas? Kust leiti “pĂ”hi”?

Kogu isejuhtiva seadeldise ehitamise au kuulub Enar Tarmole, stunts.ee meeskonnale ja nende abilistele. Autod said teatud kriteeriumite alusel otsitud ja ostetud automĂŒĂŒgiportaalidest.

KĂ”ik katsega seonduv on loomulikult rohkemate osapoolte koostöö vili – katsepolĂŒgooni pakkusid Eesti KaitsevĂ€gi ja Tapa sĂ”javĂ€elinnak, Ă”nnetuspaika julgestasid Tapa PÀÀstekomando pÀÀstjad ja PĂ”hja-Eesti Regionaalhaigla spetsialistid, vrakkide utiliseerimine jÀÀb samuti KaitsevĂ€ele ning tĂ”enĂ€oliselt saavad ajateenijad katsest alles jÀÀnud romusid sihtmĂ€rkidena rakendada.

This slideshow requires JavaScript.

Kui ainulaadne sellise katse korealdamine Eesti tele- ja filmimaastikul on? Ei meenu, et sarnane kabelimats oleks igapÀevane osa saatest, kuigi vÔiks?

Kuigi erinevaid kokkupĂ”rkeid ja ĂŒle katuse kĂ€imisi on Eestis filmide ja saadete tarvis tehtud varemgi, siis selline harjutus oli siinmail esmakordne.

Kui palju inimesi improviseeritud “isejuhtiva auto” matsuga seotud olid? Ja kas saame rÀÀkida ka, kui kalliks selline katse maksma lĂ€ks?

Katse ettevalmistuse ja tehnilise lahenduse loomisega tegeles lÔppkokkuvÔttes umbkaudu 15 inimest, vÔttel oli koos julgestusega kohal umbes 40 inimest ja lisaks veel 110 pealtvaatajat.

Kogu protsessi tegelikku hinda on raske öelda, kogu tiim panustas olulisel mÀÀral vabatahtlikku tööd ja entusiasmi. Kui midagi kokku saab lĂŒĂŒa, siis vaid autode maksumust ja tehnikat, mis kulus, et sĂ”iduk ise sĂ”itma saada.

Osa pealtvaatajaid jĂ€lgisid toimuvat aia tagant, osa polĂŒgoonil asuvalt mĂ€elt, turvanĂ”uete tĂ”ttu. Tuleb tunnistada, et vaatepilt oli vapustav. Isejuhtiv auto sĂ”itis omal jĂ”ul polĂŒgooni kaugemasse nurka, pööras seal ringi ja kihutas siis suurel kiirusel teisele autole, kus pahaaimamatult istus kuldkiharatega mannekeen, lihtsalt otsa. Pauk oli rĂ€me.

Otsa sĂ”itva auto kiirus oli 110 km/h – suure tĂ”enĂ€osusega sama, mis illustreeritavas juhtumis. Tingimused olid lihtsad – sirge tee, sile pinnas ja palju ruumi juhuks, kui midagi valesti lĂ€heb.

Turvalisuse kaalutlustel paigutati kĂ”ik pealtvaatajad metallaia taha ning Ă”nnetuspaiga telgjoonest tahapoole – sinna suunda, kust auto lĂ€henes ning kuhu kohe kindlasti ĂŒkski ese vrakkide kĂŒljest lennata poleks saanud.

Pealtvaatajad ja ĂŒks kaamerameestest, Veli
Publik oli pĂ€rast matsu tĂŒkk aega vapustatud. Saatejuht Taavi Libe ei saanud sĂ”nagi suust, ehkki tal oli ette nĂ€htud praktiliselt kohe kui sĂ”idukid pilbasteks lendasid, nĂ€htut kommenteerida. Ainus, mis ta öeldud sai, oli “Õudne!” Mis reaktsioone pealtvaatajate hulgast kostus, Sa seisid kaameraga ĂŒhe masina katusel ja olid n-ö publiku esmase ehmatuse sees?

Kohalikele ajateenijatele ja kaadrikaitsevĂ€elastele anti luba ka kogu ĂŒritust vaatama tulla. Niipalju, kui hĂ”ikeid ja reaktsioone kosta oli, jĂ€i tagasiside umbes “vinge pauk!” ja “nii vĂ€he kestiski” raamidesse. Isejuhtiva auto elu jĂ€i seekord lĂŒhikeseks.

Ei tahakski siinkohal mingit moraali lugeda vĂ”i nĂ€ppu viibutada. 16. novembril kell 20:30 ETV eetris nĂ€htav “Punase sekundi” katse ĂŒtleb rohkem kui tuhat targutust.

ReĆŸissöör Martin Korjus koos tiimiga hoolitsevad selle eest, et televaatajate silmadele ei jÀÀks midagi varjatuks. Õudne saab see olema, aga vaadake ikka, et tekiks mingigi arusaam, mida tĂ€hendab raske liiklusĂ”nnetus pĂ€riselus. Ja saaksite endalt salaja kĂŒsida, kas tahaksite ise vĂ”i et keegi teine satuks sellesse olukorda?

Liiklussaadet  “Punane sekund” rahastavad maanteeamet ja ETV, toodab Paprika-Latino. Saade on eetris igal neljapĂ€eval, kell 20:30 ETV-s.

Oma panuse saate valmimisse on andnud Autoleht, Info-Auto Ford ja Volvo, PPA. ReĆŸissöör Martin Korjus, toimetaja Kadriann Kibus.

Videod: “Punane sekund”. Pildid: Ylle Rajasaar

KOMMENTEERI SIIN