Seat Ateca hind alates 19 900 eurost
Valikus 2 bensiini-, 2 diiselmootorit
Valmistatakse Tšehhias Kvasiny tehases
Ajakirjanikel oli võimalus Seati uue linnamaasturi Ateca sõiduomadusi mõne tunni vältel proovile panna nii maanteel kui Laitse RallyPargi erinevatel radadel. Auto üllatab oma mugavuse ning maastikuvõimekusega. Ka esiveoline Ateca sai hoogu võttes off-roadi rajal mäest ilusti üles, nelikveolist varianti võikski eelistada need, kel rohkem maapiirkondadesse asja.
Need ajad, kui Seat kaunistas Eestis iga õige autofänni garaažiesist, on paraku möödas. Ei ole Maarjamaa autoostjaid veenanud see, et Seat kuulub Volkswageni gruppi ega see, et uued mudelid on põhimõtteliselt “saksa autod”. Hispaanlane jääb hispaanlaseks seni kuni ise pole rooli istunud ja proovinud. Siis selgub, et… ongi ju sakslane!
Linnamaastur Ateca, mis oma põhiolemuselt on Volkswagen Tiguani (väiksem) ja Škoda Kodiaqi (märksa väiksem) sõsarmudel peab läbi murdma. Kui Ateca seda ei suuda, ei suuda seda Eestis tõenäoliselt ükski Seat. Esindusest antakse positiivne noot – huvi Ateca vastu on olnud suur. Väga suur. Ostutehinguteni on… juba jõutud.
OOTEAEG 4-6 KUUD, MÕNI LAOAUTO ON KA OLEMAS
Rääkideski kohe asjast, et huviline saaks otsustada, kas jätkata lugemist või minna pettunult tagasi Delfi uudiseid lappama: Seat Ateca ooteaeg ulatub Eestis nelja kuni kuue kuuni. Mõni laoauto on ka olemas, aga see on siis valmis komponeeritud ja ei pruugi olla just täpselt seda värvi, mis teile meeldiks. Pärlasinine, muuseas, on väga ilus!
Aga see neli kuni kuus kuud ei ole kokkuvõttes teab kui pikk aeg. Teete proovisõitu nagu kord ja kohus, otsustate, et tahate just täpselt vot sellist Atecat. Peate läbirääkimisi panga ja kindlustusega. Ongi mõni kuu kallist aastast nagu nipsti! läinud ja tutika linnamaasturini vaid natuke kannatamist.
[huge_it_gallery id=”233 “]
MAANTEESÕIT
Ma olen autode osas suhteliselt valiv, ja maasturilaadsed tooted mind üldiselt ei kõnetagi. Seat Ateca ei olnud selles osas erand – täiesti tundevabalt hästi sõidetav auto. Mööda maanteed punktist A punkti B liigub nagu mööda siidi, on stabiilne, vaikne ja 2-liitrise, 190- hobujõulise turbodiisliga ka päris atsakas edasiastuja.
Topeltsiduriga käigukasti lükkasin maanteel Sport-režiimi, Start-Stopp süsteemi vaigistasin. Millega ei suutnudki lõpuks harjuda, oli tuim gaasipedaal. “Kaks sekundit ajast maas” nagu kolleeg tabavalt ütles. Seati kujutluses on Ateca naisteauto – ehk sellepärast siis on tehtud masin nii tuimaks? Võrreldes Tiguaniga on Ateca uimasem. See-eest istmed on head, pole üleliia sebimist, et õige asend leida.
Kogu tingeltangel on tuttav VAG teistelt toodetelt: digitaalsed kellad, kus info paari näpuliigutusega leitav; hea navi, korralik helisüsteem, kiire paaritumine nutiseadmetega – kõik on tehtud selleks, et juht saaks keskenduda sellele, milleks ta kutsutud: sõitmisele. Kokkuvõttes saab maanteesõit minult hea hinnangu: rahulik ja mõnus sõita.
Kaks päris pulli vidinat on Atecal peal – liiklusmärkide tuvastussüsteem, mis reaalselt loebki liiklusmärke! Ajutine 30-märk kenasti märgatud, reka varjust 110 lugemata jäänud – ma ei ole varasemalt kunagi mõelnud, et auto on nagu ma ise – mida ei näe, seda pole olemas; ja sõidame kenasti 90 km/h ka 110 alas.
Teine, väga kasulik abiline – 360-kraadi kaamera, mida puutetundlikult ekraanilt saab seadistada pilti näitama just sellest nurgast, kus parasjagu pimedus peale tuleb. Ehk siis – manööverdades pressi küljekaamera märki ja näed selget pilti sellest, mis auto kõrval all toimub. Näiteks. Ülimugav ja edaspidi ülivajalik lisavidin.
MAASTIKULAADNE TEE
Laitse RallyPargi off-road teelõigul on üks suur mudalomp ja kuhjaga künkaid, millest üles-alla sõita. Kutsusin paariliseks Kaspar Sepa Motors24-st – ja õppisin tänu temale jälle midagi uut! Esiteks kippusin ma künkaid ja nendevahelisi kurve alistama liiga tempokalt – sain auto paaris kohas ikka maast lahti; teiseks on mul alateadlik soov kogu olukorda alati ise kontrollida ja mingitele abilistele igaks juhuks mitte loota.
Aga Kaspar sundis mind mäest alla sõites jalgu pedaalidelt eemaldama, et auto ise toimetada saaks. Asja nimi ingliskeelsena on Hill Decent System, eesti keeles midagi “mäest allaveeremise takistaja” või “mäest laskumise aeglusti” taolist.
Teisisõnu – hooga künkast üles, künkaseljal seisma, siis kõik jalad pedaalidest eemale ja lase auto ise ronib vaikselt mäest alla… jagades oma mõistust pidurite vahel nii, et allatuleku trajektoor oleks sirge, stabiilne ja turvaline. No väga hästi sai Ateca hakkama.
Me lahmasime mööda rada nelikveolisega, aga sai offroadimisega hakkama ka esiveoline Ateca, ehkki künkast üles sõitmise hoog pidi ühel korral pikem olema. Aga nii üldiselt – kui igapäevaselt maastikule ei roni, siis saab kõik maasektori-sõidud tegelikult tehtud ka üksnes esisilla jõul.
Kliirens on nelikveolisel Atecal täitsa soliidne 189 millimeetrit. Nelikvedu on elektrooniline; ja seda on võimalik nupust seadistada teeoludega vastavaks. Vaikimisi suudab süsteem ka ise ära otsustada, kas sõidetakse libedas või märjas ja valida vastava režiimi, nii, et sel lüheldasel proovisõidul ma eriti nuppude näppimisega vaeva ei näinud.
KRUUSATEE
Kruusateel tuli välja Ateca vedrustuse õnnestunud seadistus – piisavalt jäik, et auto oleks stabiilne; ja piisavalt pehme, et proteesid kõrges kaares suust ei lendaks. Vanaisale see auto meeldiks. Samas, ma pole väga kindel, kas ta kogu seda nupumajandust kaasa tahaks… sellega tuleb aga harjuda, sest ilma ei saa tänapäeval sugugi.
Korraks oli lõbus ka, kui kurvides külje ette sai. Tõenäoliselt võib selle autoga jäärajal täitsa vahva olla. Natuke tundub tagumine ots kerge, aga eks tule siis ämm ja pool lehma pakiruumi panna ja mitte üle mõelda. Ja see läägiv gaasipedaal, ma räägin! See auto ei ole kähkusõitmiseks vaid normaalsetele inimestele igapäevatööks ja igasuguseks teeks.
[huge_it_gallery id=”234 “]
JÕUALLIKAD, VARUSTUS, HIND
Liitrise 105 hj bensiinimootoriga, esiveolise manuaalkastiga Ateca võib garaaži veeretada 19 900 euroga. Kui aga tahta parimat võimalikku – nelikveolist Xcellence varustuses kellastatud ja vilestatud 190- hobujõulise kaheliitrise diisliga isendit, tuleb selle eest lauda käia vähemalt 32 990 eurot. Võrreldavas varustuses Tiguan maksab oluliselt rohkem.
Kaubaga koos tuleb 5 aastat garantiid või kuni 100 000 km läbisõidugarantiid. Konkurendid, millega Atecat võrrelda, tulevad Renault-Nissani majast: Renault Kadjar, Nissan Qashqai. Eesti oludes kindlasti RAV4. Poliitiliselt korrektne oleks oma grupist mööda vaadata, aga selge on, et päriselus hakatakse võrdlema Atecat Škoda Yeti ja kohe ka Kodiaqi maasturiga ning tõenäoliselt pöördub mõni Tiguani ostja odavama sõsara suunas.
Eks elu näitab. Kõigepealt peab Ateca läbi murdma ja Seati maine Eestis (ja mujal) taastama. Potentsiaali ju on.
Loe rohkem varustuse ja hindade kohta maaletooja lehelt. Ei tasu end eksitada lasta promojutust, kuidas linnas nüüd elu teisiti käib – Ateca on korralik igapäevane sõiduvahend igal pool, nelikveolisena ka kaugemal kui igal pool.
Allikas: Seat. Meedia: Ylle Rajasaar ja tootja
Pöörane test: kas julgeksid autoga pimesi, üksnes kaamerale lootes sõita?
Uus Volkswagen Tiguan – asfalt on nõrkadele, andke kurve ja kruusateid!
