Reede, 24. mai 2024
SEB panga analĂŒĂŒtik Mihkel Nestor tĂ”deb oma nĂ€dalakommentaaris, et kliimasoojenemine annab Eesti majanduses juba tunda. Esimesena sattus löögi alla Ida-Virumaa.

Kuigi kuum suveilm paneb mĂ”ne kliimasoojenemise positiivse mĂ”ju ĂŒle rÔÔmustama, siis Eesti Energia teade 1300 töötaja sundpuhkusele saatmise kohta nĂ€itab, et kliimamuutus vĂ”ib omada ka siinkandis vĂ€ga valusaid tagajĂ€rgesid.

Kliimasoojenemine jÔudis Ida-Virumaale

Kliima soojeneb, liustikud sulavad, merevesi tĂ”useb – kohati tundub, et keskkonna­teemad on muutunud igapĂ€evase uudisvoo tapeediks, mis keskmist eestlast kuigivĂ”rd ei kĂ”iguta.

Ja jÀrgmisel pÀeval jÔuab kliimasoojenemise karm reaalsus kohale aga vÀgagi kÀegakatsutavalt. LÔppeva nÀdala kÔige negatiivsem majandusuudis oli kahtlemata Eesti Energia teade 1300 töötaja sundpuhkusele saatmise kohta.

Tegelikult ju veel koos ridade vahele peidetud hoiatusega, et enamus koju saadetutest ei pruugi tööle naastagi. Ida-Virumaale koondunud energiatööstus on regiooni ĂŒks kĂ”ige tĂ€htsamaid tööandjaid ja vĂ”rdvÀÀrset aseainet teiste töökohtade nĂ€ol on pakkuda raske.

Kuigi otsuse otseste pĂ”hjustena nimetati oluliselt kallinenud CO2 kvooti ja Venemaalt pĂ€rit elektrienergia ebaausat konkurentsi, siis tegelik probleem on palju laiem – kliimasoojenemine ja pĂ”levkivienergeetika sobimatus kaasaegse kestliku (sustainable) majandusmudeliga.

Kahjuks ei ole Eesti energeetikasektorit tabanud probleem ajutine. Kuigi CO2 Ă”hku paiskamise maksumus on Euroopa kvoodibörsil tĂ”epoolest kallinenud, ei saa praegust hinnataset pidada turuosaliste jaoks suureks ĂŒllatuseks.

Eesti energiatootmine on ĂŒks Euroopa kĂ”ige reostavamatest: pĂ”levkivienergia CO2 emissioon ĂŒletab kolm korda EL keskmist ja isegi kirutud Venemaa importenergia oma.

Et Euroopa pĂŒĂŒab aina jĂ”ulisemalt kliimasoojenemise vastu vĂ”idelda, ei ole viis, kuidas Eesti senini on energiat tootnud jĂ€tkusuutlik.

Valdkonna asjatundjate sÔnul aitaks praegust kriisi leevendada suurem biomassi kasutamine. Iseasi kui mÔistlik on puidu kateldesse ajamine ja millist mÔju avaldaks see puidutoorme hinnale. PÔlevkivitööstuse vÔimalusena nÀhakse selle ahju ajamise asemel kasutada kivi Ôli tootmiseks.

Ümbertöötlemis­vĂ”imekuse suurenda­mine nĂ”uab aga suuri investeeringuid, mis vĂ”tavad aega. Vaadates globaalseid trende, vĂ”ib lisaks juhtuda, et kĂŒmnekonna aasta pĂ€rast on need investeeringud juba kasutud.

KeskkonnamÔjude maksustamine suureneb

Kuigi „pehmetel vÀÀrtustel“ on inimeste ja ettevĂ”tete keskkonnaalase kĂ€itumise suunamisel kindlasti oluline roll, siis kipuvad asjad maailmas juhtuma ikkagi raha pĂ€rast.

Sellest pĂ”himĂ”ttest lĂ€htuvalt on keskkonnasaaste vĂ€hendamiseks ellu kutsutud ka sellised programmid nagu Euroopa heitmekvoodi kauplemissĂŒsteem.

SĂŒsteemi lĂ€htekohaks on majandusteaduslik probleem – CO2 emissioonid tekitavad negatiivseid tagajĂ€rgi kogu ĂŒhiskonnale, kuid seda ei korva ĂŒkski mehhanism.

Üksikisiku tasandil on mĂ”ju ka piisavalt vĂ€ike, et seda eirata. Negatiivse vĂ€lismĂ”ju maksustamisele pani oma töödega aluse Briti majandusteadlane Arthur Pigou, kuid kapitalismi ja sÀÀstva arengu pĂ”himĂ”tete ĂŒhildamine on vĂ€ga kuum teema ka tĂ€napĂ€evases majandusteaduses.

Euroopa Liidu kvoodisĂŒsteemi peetakse vĂ€hemalt majandusteaduslikust vaatevinklist maailma ĂŒheks kĂ”ige arenenumaks vahendiks kliimasoojenemise vastases vĂ”itluses.

Erinevalt nĂ€iteks lihtsast kĂŒtuseaktsiisist on sĂŒsteemi pĂŒĂŒtud ĂŒles ehitada nutikamalt, muutes lubatud CO2 emissiooni turul kaubeldavaks.

Ideaalis aitab see emissioone vĂ€hendada ettevĂ”tetes, kus see on kĂ”ige efektiivsem ja hoiab saastamise hinna dĂŒnaamilise ja kohandumisvĂ”imelisena.

Euroopa Liidu riikide poolt emiteeritud kasvuhoonegaasid moodustavad siiski vaid vĂ€hem kui 10% maailma „kogutoodangust“.

2017. aastal oli maailma CO2 emissioon hinnanguliselt 37 miljardit tonni. Suurimaks reostajaks on Hiina 11 miljardi tonniga, kellele jÀrgneb 5 mld tonniga USA.

Samas on ka Hiina juba katsetamas Euroopaga sarnast kvoodikauplemissĂŒsteemi, mis peaks ĂŒleriigiliselt jĂ”ustuma 2020. aastal.

Töötu Ida-Virumaa ei sobi kestliku ilmavaatega

Kestlik areng ei ole aga vaid loodushoid. Sageli kipuvad seda unustama ka need, kes end kÔige suuremateks valdkonna eestvÔitlejateks peavad.

Kui keskkonnamÔju vÀhendamise nimel kÔik pÔlevkivisektoriga seotud inimesed oma töö kaotavad, vÔib selle koondmÔju Eestile ilmselt olla negatiivsemgi, kui on pÔlevkivikasutusest tingitud kahju.

SeetĂ”ttu ei tundu radikaalne PĂ”xit ka jĂ€rgmisel kĂŒmnendil realistlikuna. KĂŒll peaks tĂ€na Ă€ra kasutama vĂ€ga soodsat hetke tööturul, kus pĂ”levkivisektoriga seotud inimestel on uue ameti leidmine lihtsam kui kunagi varem.

Eesti ei ole sellega kindlasti mingi erand, kuid viimased diskussioonid nĂ€iteks vĂ”imaliku tselluloositehase ja metsaraie ĂŒmber on nĂ€idanud, et kestlikuma majandusmudeli poole liikumist takistab diskussiooni vĂ€hene teadmistepĂ”hisus ja nö „keskpĂ”randa“ puudumine.

Keskkonnakaitsjad kipuvad olema liialt radikaalsed ja ideoloogilised, samas kui valdav enamus inimestest ei huvitu neist teemadest ĂŒldse.

Et Eesti jĂ€rgib Euroopa trende vĂ€ikese viitajaga, vĂ”ib aga peagi oodata rohelise maailmavaate jĂ”ulisemat esiletĂ”usu ka siinses igapĂ€evapoliitikas. Iseasi, kas see meid ĂŒhiskonna jaoks optimaalse tulemini viib.

Loe siit, mida kliimasoojenemine Eestile kaasa toob

Pilt: Wikipedia, Sompa kaevandus

KOMMENTEERI SIIN