On üldteada tõde, et kassid autosõitu ei armasta. Isegi juhul kui neile luua turvaline keskkond reisimise ajaks, kipuvad nad kräunuma ja rabelema. Põhjusi, miks kassid autosõitu, aga ka lendamist või muul moel kiiresti liikumist ei armasta, on erinevaid. Omaniku vastutus on looma stressist võimalikult säästa.
Iga kassiomanik teab, missugune kassikontsert läheb lahti, kui oma vaja oma lemmikut autoga kuhugi sõidutada. Kui koertele pakub autosõit enamasti huvi, siis kasside jaoks on tegemist täiesti õudse asjaga.
Miks see nii on, ei ole keegi veel üheselt ja lõplikult kindlaks teinud. Küll aga aitab kasside hingeelust paremini aru saada, kui sellesse natuke süveneda.
RUTIIN ON HEA
Peamine põhjus peitub kasside loomulikus eluviisis – nad armastavad rutiini. Tuhandeid aastaid tagasi elanud kaslaste elu oli üsna üksildane, kulgedes oma kindlalt märgistatud territooriumil.
Tänapäeval veedavad paljud kassid oma elu peamiselt tubases tuttavas ümbruses, ka Eestis on linnakasse, kes elu jooksul pääsevad õue vaid mõne korra, ja sedagi siis, kui on vaja näiteks loomakliinikut külastada. Ka õuekassid liiguvad tuttaval ja märgistatud territooriumil.
ÜMBRUSE MUUTUMINE HIRMUTAB
Kasside negatiivne reaktsioon ei olegi suunatud otseselt autosõidu vastu, pigem ei meeldi neile ümbruse muutumine. Teate ju lugusid karvapallidest, kes pere ära kolides on vanasse koju tagasi läinud. Kassi jaoks on kodu kaotus hirmsam üleelamine kui uue pere saabumine.
Mõned kassid võivad autos kogeda ka merehaigust, enamasti aga on nende armsate loomakeste jaoks tegu lihtsalt ääretult stressitekitava situatsiooniga, mis ajab närvid krussi.
AUTO NAGU LÕKS
Kujutame hetkeks ette, kui meid äkitselt kuhugi puuri topitaks ja mürarikka sõiduki tagaistmele tükiks ajaks molutama pandaks. Ajaks ju röökima küll!
Parim nõks kassi rahustamiseks autosõidu ajal on tema kõrvale istuda ja meeldivalt juttu vesta. Trikk on sama nagu väikeste lastega – vaja on tähelepanu ebameeldivalt asjalt eemale viia.
Kui aga vestlus kassiga ei ole võimalik – näiteks eesistmele kassipuuri panna ja seal sõidu ajal kättpidi sebida on sama ohtlik kui mistahes muu kõrvalisega roolis tegelemine – tuleb loom maha rahustada ning tagada talle võimalikult mõnus reisikeskkond.
Kassid taluvad autosõitu paremini, kui kabiinis on vähem helisid – ära kuula muusikat ega tee telefonikõnesid. Ka on hea mõte pikemal reisil teha aeg-ajalt peatusi ning looma silitada, rahustada, temaga veidi jalutada.
PEA NÕU “PEREARSTIGA”
Kui kassikest on vaja autoga transportida, tasuks alustada nn perearstist ehk tohtrist, kes lemmiku hingeelu ja tervisega hästi tuttav. Arst oskab soovitada lihtsamaid lõõgastusvõtteid ning tundlikuma närvikavaga kassi puhul soovitada ka leebemat rahustit.
Kassid taluvad teadjate sõnul reisimist paremini kui kõht on enne täis söödud – nagu inimesel nii ilmselt ka loomal on siis väiksem risk iiveldushoogudeks. Igal juhul tasub oma loomakesele enne reisima minemist anda süüa ja juua ning lasta tal “vetsus” käia.
Reisipauside ajal võiks aga olla kaasas mõni mõnus krõbin maiustamiseks ning puuris ka lemmikmänguasi, mida hirmuhetkedel kaissu võtta.
Loomaarstid panevad südamele, et sõidu lõppedes ei tohi kassi niisama toibuma jätta, teda tuleb hellitada ja tunnustada tubli soorituse eest. Ühesõnaga, kel on lisaks kassile ka lapsi, teab, kuidas ühe pisikese, armsa ja pisut hirmunud tegelasega käituda, et naeratus jälle päikese välja tooks.
Materjalide põhjal Lena Murd, Ylle Tampere. Pilt: Opel
