Toyota on aastakümneid autode elektrifitseerimises oma teed mööda liikunud, pannes põhirõhu hübriidide arendamisele, ehkki RAV4 EV sai endale kunagi ka täiselektrilise jõuallika. Siiski jäi see pelgalt nišitooteks ja Eestisse ei jõudnudki. Nüüd aga on harjutamise aeg läbi ja kuna 2035. aastast alates saab vägagi tõenäoliselt müüa vaid nullemissiooniga sõiduautosid, polnud ka maailma suurimal autotootjal ses osas väga palju valikuid.
Kõigepealt uustulnuka keerulisevõitu nimest. Esmapilgul seosetuna tunduv kombinatsioon näib pärinevat juhuslike tähtede ja arvude generaatorist, kuid nii see pole. Lühend bZ tuleneb sõnadest “beyond Zero” ja tähendab nullheidet (ja tulevikuvisiooni kohaselt sellest “kaugemalegi” minekut), 4 tähistab sõiduki suurust ja X sümboliseerib selle linnamaasturlikku kerekuju. Oodata on teisigi elektrilisi bZ-mudeleid, millest järgmine on tõenäoliselt Highlanderi mõõtu bZ5X linnamaastur.
Kas esimene vasikas läheb aia taha või mitte, on keeruline prognoosida, ehkki praegu tundub esiklaps siiski aedikusse jäävat. Elektriautode olemuslik sarnasus (iseloomutus, kui soovite) tähendab järjest karmimat konkurentsi, kus määravaks hakkavad muutuma mitte objektiivsed näitajad ja numbrite võrdlus, vaid saabumas on turundajate unistus: üha enam müüakse teenuste paketti, mitte pelgalt autot – ning siin on Toyota positsioon tugev.
Kapoti all klassikaliselt
Kasutusel on uus, oma olemuselt tüüpiline elektriautode jaoks loodud modulaarne platvorm eTNGA, millele saab hiljem toota nii väiksemaid kui suuremaid sõidukeid. See tagab madala raskuskeskme ja jäigema kere, sest põranda all paiknev akupakk on kandev element. Platvormiga kaasneb ka väga pikk, pea kolmemeetrine teljevahe ning ruumikas, sileda põrandaga sõitjateruum. Samale platvormile on ehitatud ka sõsarmudel Subaru Solterra.
Uus bZ4X on saadaval nii esi- kui nelikveolisena (põhikonkurendi ID. seeria baasmudelid on tagaveolised). Neist esimest liigutab 150-kilovatine sünkroonmootor, mille pöördemoment on piiratud 265 Nm juures, teisel on mõlemal teljel 80 kW jõuallikad, mis kokku annavad 218 hobujõudu ja 337 Nm.
Tavatult väike erinevus esi- ja nelikveolise mudeli võimsuse vahel tuleneb tõenäoliselt soovist teha vahe sisse tehniliselt sarnase Lexus RZ450e-ga. “Sada“ jõuab kätte vastavalt 7,5 või 6,9 sekundiga ning maksimaalne kiirus on piiratud 160 km/h juurde.
96 vesijahutusega moodulist koosneva ja 71,4 kilovatt-tundi mahutava liitiumioonaku toodab Panasonic ning südamerahu peaks lisama selle 10 aastat või lausa miljon kilomeetrit kestev garantii. Esimesed autod varustatakse ühefaasilise 6,6 kW pardalaadijaga, kuid juba tänavu sügisel on oodata 11 kW laadimisvõimekust kolmest faasist.
Ühe akutäiega lubatakse WLTP kohaselt läbisõiduks 516 km esiveolise ja 470 nelikveolise versiooni puhul, kuid auto näitas täis akuga „lennukauguseks“ vaid veidi üle 300 kilomeetri ning seda olukorras, kus temperatuur auto sees ja akna taga oli praktiliselt sama. Kui autod ükskord Eestisse jõuavad, saab selgust nii laadimiskiiruse kui tegeliku läbisõidu osas.
Silmatorkav nii seest kui väljast
BZ4X välimus on rõhutatult maasturlik ja robustne. Esiosa on disainitud minimalistlikuna ning külgedel ja taga kohtab harjumatult palju musta plasti. See jätab jõulise mulje ning mõneti kaitseb väiksemate ootamatuste eest, kuid heledat värvi auto puhul karjub liialt silma. Vast seetõttu olid ka testiautod „märja asfaldi“ karva.
Sisemuses on samuti mindud eristumise teed. Kui materjalide osas on märksõnadeks maitsekana mõjuvad läikiv klaveriplast ja hallikas riie, siis RAV4-ga võrreldes 85 mm madalam kõrgus tähendab kas vastu põrandat või väga kaldus seljatoega istumist (tagarea istmete nurk on sätitav).
Taga jagub küll ohtralt põlveruumi, kuid isteasend on ebamugav – kõrge põhi ja madal katus nõuavad oma lõivu. Kirsiks tordil on Toyota otsustanud kolistada Peugeot’lt laenatud ämbris ning viia juhi ees paiknevad näidikud rooli kohale – see on küll efektne ja tõstvat liiklusohutust, aga praktikas mõjus mulle ebamugavalt.
Küll aga saab bZ4X kiita praktilise kahetasandilise, ligi 20 liitrit mahutava keskkonsooli ja sellele (olenevalt varustusest) paigutatud 8- või 12,3-tollise keskekraani eest, mis töötab kiiresti ja on suurepärase graafikaga, ehkki helitugevuse reguleerimise nupud on väga väikesed. Prooviautol puudus ka kindalaegas, kuid see on varustuse tõttu – istmesoojendusega autod saavad kindalaeka asemel infrapunakiirguri, mis jalgu soojendab.
Telefoni paaritamine toimus nii Androidi kui iPhone puhul kiiresti ja tõrgeteta, lisaks aitab juhti MyT telefonirakendus. Sellest, mis see on ja mida teha võimaldab, kirjutame lähiajal pikemalt.
Maanteel tavaline, maastikul võimekas
Lühikese proovisõidu põhjal võib öelda, et sõites käitub bZ4X täiesti tüüpilise elektriautona ilma millegi poolest silma paistmata. Vedrustus on pisut jäigavõitu, ent see pole kaugeltki häiriv, kiirendus on piisav, kuid mitte teiste nelikveoliste konkurentide mõõtu ja keskkonsoolil paiknev nupp võimaldab suurendada regeneratiivpidurdust, ehkki mitte täielikult ühe pedaaliga sõidu tasemele.
Maastikul kannab Toyota uudismudel aga auga maasturi nime välja – ega muidu saaks sisuliselt sama autot südamerahuga Subaru nime all müüa. Koos juhiga autos on kliirens 177 mm, aga nutikad juhiabid suudavad autot liikuma panna ka olukorras, kus kokkupuutepind maapinnaga on üsna napp. Lisaks suudab auto probleemideta läbida kuni poolemeetrise koolme ja see on juba väga tõsine argument.
Kokkuvõtteks
Uut elektrilist linnamaasturit positsioneerib Toyota D-segmenti, pidades peamisteks konkurentideks Euroopas ennekõike Volkswagen ID.4 ja Škoda Enyaqi. Ka hinnakujundus hakkab väidetavalt saksa-tšehhi võistlejatest lähtuma. Teisel pool Suurt Lompi maksab ta pisut rohkem kui ID.4 või Hyundai Ioniq 5, ent mõistetavalt vähem kui ilus, kiire ja ruumikas Ford Mustang Mach-e.
Kuigi Toyota võrdleb oma elektriautode esiklast igal võimalikul juhul RAV4-ga, siis kliendid, kes otsivad senisele müügihitile elektrilist asendust, peavad kas tublisti kohanema või mujale vaatama, sest need autod on selleks liiga erinevad mitte ainult tehnoloogiliselt, vaid ka kasutajakogemuse poolest.
Toyota esimesed elektrilised linnamaasturid peaksid meie teedele jõudma alles 2023. aasta teises kvartalis. Hinnad selguvad kõige varem sügisel 2022 ja siis on võimalik hakata ka tellimusi esitama. Seni võivad kõik soovijad aga lähimas Toyota müügiesinduses oma huvist teada anda ning info lisandumisel selle esimesena kätte saada. Praegu pole aga muud teha, kui lihtsalt oodata.
Fotod: Toyota, Indrek Jakobson
2 kommentaari
Kindalaegas on ilmselt seetõttu puudu, sest seal on (võib-olla sõltuvalt varustusest) infrapunakiirgur https://newsroom.toyota.eu/european-premiere-of-the-all-new-toyota-bz4x/
Teil on õigus, lisan teksti märke 🙂 Aitäh!