Kolmapäev, 12. juuni 2024
Accelerista peatoimetaja Veli ja Uku “Vanman” Tampere sõidavad parasjagu üksteisele vastu, et tuua koju ära veel üks Toyota MR2. Seikluse avalugu viib meid Kreekasse.

Spoiler: Kolmapäeva pärastlõunal oli Veli sunnitud tegema teekonnas muudatuse ning läbima servast Serbiat, ehkki algselt pidanuks Ukule vastu sõites jääma vaid EL piiresse. Paraku on miinuskraadid poolslikkidel üsna ohtlikud kulgeda, ka hakkasid MR2 esituled jupsima. Uus kohtumispaik on määratud Serbia-Ungari piirile.

Probleem: Euroopas on külm, jää ja lumi! Foto: Veli V. Rajasaar

Seekordne MR2 kojutoomine on pisut nagu ajaloo spiraalis läbisammumine, ehhki reisisuund on täiesti erinev – täpselt kolm aastat tagasi tõid Veli ja Uku Šotimaalt koju esimese väikese projekti – punase MR2 Spyderi.

Punase Spyderi eesmärk on olnud lihtne – kohandada see peamiselt rajasõiduks ning võistlemiseks kuid jätta ka tänavakõlbulikuks. Nüüd on aeg astuda samm edasi.

Rajasõit ei pea olema tapvalt kallis

Toyota MR2 on nende aastatega enda suutlikkust igati tõestanud, olles seejuures vastupidav ja odav pidada: üks võistlushooaeg maksab sama palju kui mõne kallima auto rajapäev. Ja see oligi eesmärk – rajasõit ei pea olema tapvalt kallis.

Viimase võistlushooaja põhjalikum kokkuvõte on paraku siiani kirjutamata, kuid lühidalt liikusin tänavaklassist suurema väljakutse nimel piiranguteta Unlimited klassi. Kuigi klassis on lubatud ka slikid, otsustasin vaadata, kaugele tänavarehvidega jõuab. See oli ette teada, et esikohad enam nii lihtsalt ei tule kui varem, kuid selline peakski konkurents olema!

Hooaja viimaseks võistluseks sai MR2-le lõpuks külge ka kaua plaanitud tiib ja kui hooaja esimesel võistlusel järeldasin, et tänavarehviga Audrus poodiumile asja pole, siis sain pärast viimast uuendust tõdeda, et on ikka küll.

Ringiaeg kukkus 3 sekundit ning MR2 napsas isegi võimsust eelistaval rajal oma klassi esikoha. Lõpptulemus – klassi teine koht.

Ja kuigi esikoht läks peamiselt kahe eelneva Audru etapi kehvema punktiskoori nahka ning oleks uuel hooajal täiesti tehtav, on auto piir ilma suuremate muudatusteta väga lähedal.

Andmed näitavad, et praeguses seisus jätaksin Audrus lauale veel sekundi, slikkidega leiaks veel ühe. Audrus 1:25 sõitev 170-hobujõuline auto on väga tore mõte, kuid sealt edasi tuleks vaadata võimsuse poole.

Tuletame aga meelde, et ma lubasin MR2 vabalthingavaks jätta ning siit suurema võimsuse kätte saamine on väga kulukas ettevõtmine.

Samm edasi… Kreekas

50 hj lisa maksaks koos kõigi toetavate vastupidavusmuudatustega umbes 7000 € – mitte liiga efektiivne, ja sellise hinna juures terendab juba Toyota 2ZZ-GE vahetamine legendaarse Honda K20 vastu, mis ongi MR2 platvormil nö lõpuboss.

Või siis: sa leiad lisaks K20 mootorile ka roostevaba kere, täispuuri, mootorispordijuhtmestiku, suurte pidurite ja veel palju muuga valmis võistlusauto, mille hind on lõppeks odavam kui oma auto edasi ehitamine.

Ma leidsin. Kõnealune auto asus Kreekas, kus MR2 Spydereid on rajaautodeks ehitatud juba oma 13 aastat – Eestis on see skeene alles kasvukõvera alguses, ühe hooaja jooksul toodi võistlemise eesmärgil juurde 3 MR2 Spyderit.

Kreekas sõidavad aktiivselt umbes 30 ning teadmised, kuidas selle platvormi tugevusi ära kasutada, on meist kaugel ees.

Auto omanik Manos on läbi käinud kõikmõeldava kadalipu, osalenud enamusel kohalikel võistlustel ning olnud Kreekas teerajaja – kui ta 2010. aastal auto ostis, tulid teised kiirelt järele.

Kui meie hobirajakultuuris domineerivad BMW-d, siis Kreekas oldi jõuliselt esiveoliste kergete punnide usku. Nüüdseks on see pilt kardinaalselt muutunud.

Manos arendab muuhulgas ka ringrajasõitu abistavat tarkvara VPR, millest kindlasti varsti lähemalt kirjutan. Tegu on algoritmiga, mis suudab kogutud sõiduandmete põhjal täpselt öelda, kus aega kaotad ja miks.

Tavaliselt saabub see teadmine pika andmeanalüüsi tagajärjel, kuid VPR plaanib seda muuta. Manose Toyota MR2 Spyder on olnud üks tarkvara peamisi arendusautosid.

Ja seiklust alga!

Ja nagu kolm aastat tagasigi, joondusid tähed ning planeedid sobivalt: see, mis alguses tundus kui hull mõte, hakkas paistma üha reaalsem.

Tükk planeerimist hiljem lendasingi Ateenasse autot vaatama ning kohaliku autoostubürokraatiaga tegelema, samal ajal kui Uku valmistus treileriga vastu tulemiseks. Kui kaugele ta saab, sõltub ilmast.

Sarnaselt kolme aasta tagusele ettevõtmisele tuleb jälle tänada Subaru Nordicut, kes lubasid seiklusse meile juba tuttava Subaru Outbacki 2022. aasta isendi, mis nüüd koos treileriga läbi lumetormi (ja Euroopa) rühib.

Silma tasub peal hoida nii Veli kui Accelerista Instagramil, kuhu tagasisõidul rohkem pilte ja lugusid laekub. Nagu plaan oli, alustas Veli Ateenast sõitu teisipäeval, Uku hakkas Eestist Subaru Outbackiga vastu liikuma esmaspäeva hilisõhtul lumetormi vaibudes.

This slideshow requires JavaScript.

Fotod: Veli V. Rajasaar ja Uku Tampere

blank

Erialalt filmiprodutsent, hingelt autoentusiast. Lõpetanud rahvusvahelise magistriprogrammi filmitootmise erialal, kuid kiired ja vihased autod on kireks sünnist saati. Juhib Acceleristat alates 2020. aastast, tegeleb hobiautodega ja teeb võimalusel ka mõne kiirema ringi või mitu.

KOMMENTEERI SIIN