Reede, 29. märts 2024
Sel korral sattusid “nädala paariks” masinad, mis on vägagi praktilised. Aga lisaks sellele on need omanäolised, haruldased ja harjumuspäraste pikappidega võrreldes ka nobedad.

Kõnealusteks autodeks on siinkandis väga haruldane austraallaste Holdeni toodang – täpsemalt Commodore SV6 Thunder ning 6,6-liitrise V8-ga Ford F150 aastast 1978. Nagu ikka, kiirelt ka mõlema ajaloost.

Holden, Vauxhall, Opel, Pontiac – kes, mis, kellega?

Holden asutati Austraalias juba aastal 1856 ning esialgu tegeleti sadulsepatööga, kuid areng oli kiire. Juba 1924. aastaks sai Holdenist USA suurtootja General Motorsi ametlik (ning ainuke) kohalik edasimüüja. Seitse aastat hiljem ühineti nime alla General Motors-Holden’s Limited.

Tormiline areng jätkus ning 1958. aastal müüs Holden 40% Austraalia autodest. Vahemikus 1962-1968 müüs Holden miljon autot. 1975. aastaks oli Holden kahekümne viiendat aastat Austraalia müügiliider ning 1978 tutvustati oma kuulsaimat autot – Commodore.

Kuigi oma mudeleid oli sellele lisaks veel mitmeid, on Holden läbi aegade pakkunud oma märgi alt ka paljude teiste tootjate masinaid – Vauxhall, Opel, Chevrolet, Nissan, Toyota, Isuzu… Et asja veel segasemaks ajada, siis on ka Holdeneid müüdud teiste märkide taha peidetuna – Holden Monaro muskelauto on näiteks kandnud nii Vauxhall Monaro, Pontiac GTO kui Chevrolet Lumina Coupe nime.

Holden on entusiastide seas kuulsust kogunud oma hullumeelsete muskelautodega, mille Holden Special Vehicles divisjoni ehk HSV versioonidele on kapoti alla veel eriti korralikult vurtsu jagunud. Commodore luigelauluks jäi näiteks erimudel HSV GTSR W1, mida ehitati vaid 300 eksemplari ning mis sai kompressoriga 6,2-liitrise V8, millel rammu 635 hj ning 815 Nm jagu.

Selle kohta öeldi, et hoolimata kuuekäigulisest käsikastist saab sellele läheneda kui automaatkastiga masinale – käivita mootor, pane D aseaine ehk viies sisse ja sõida! Pöördemomenti jagus nii palju, et paigaltvõtt, linna- ja maanteesõit said kõik ühe käiguga kaetud.

Eelmisel aastal teatas General Motors paraku, et Holden paneb selle aasta jooksul pillid kotti. Seda põnevam on, et mõni Holdeni masin on ka Maarjamaale jõudnud.

Fordi F-seeria

Fordi F-seeria pikappe on nüüdseks neliteist põlvkonda – tootmises aastast 1948, 1977. aastaks USA enimmüüdud pikap, 1981. aastast USA enimmüüdud sõiduk.

Mudeli alguseks aga võib pidada juba 1917. aasta Model TT-d, mis paigutas Model T kabiini tugevdatud raamile ja tegi sellest tonnise kandevõimega pikapi. Aastaks 1928 oli neid müüdud 1,3 miljonit eksemplari. 1935 järgnes Model 50 pikap, kuid sõda tõmbas pikapitootmisele pidurit.

1948 aga olid tuurid uuesti üleval ning välja tuldi esimese päris F-seeria masinaga, millel oli 8 erinevat versiooni. Algas F-seeria võidukäik, mis on aina hoogu võtnud.

Ford F-1 1948

Kerime mõnikümmend aastat edasi aastasse 1975 ning jõuame kuuenda põlvkonnani, mis ei toonud küll meeletult uuendusi – küll aga debüteeris esmakordselt nimi F-150, millest käesolevas loos lugeda saab.

Ameeriklastele omaselt on jõudlusele lähenetud loominguliselt – täna kirjeldatava kuuenda põlvkonna esindaja perekonda kuuluvate mudelite F-100, F-150, F-250 ja F-350 kapottide alla on mahutatud jõuallikaid alates 3,3-liitrisest kuni 7,5-liitriseni. Kaks väikseimat olid ridakuued, kõik teised loomulikult V8-d.

Praeguseks on F-150 saanud Fordi müügi nurgakiviks. Aastatel 2017-2020 müüdi igal aastal keskmiselt 900 000 F-150 pikappi. Kui see laiali jagada, tähendab see 100 müüdud F-150 tunnis, ööpävaringselt, kolm aastat järjest.

Seega on kellelgi võimalus ka Eestis osta ära F-150 ajast, mil see nimi esmakordselt käibele ilmus.

Holden Commodore VE2 SV6 Thunder

Sellest, kui haruldane see masin Eestis on, annab aimu see, et Auto24 ei luba isegi marginimeks Holden panna. Mis see veel on? Ei tea, pane Vauxhall, poteito-potaato.

Omanik elas aastaid tagasi Austraalias ja valis selle endale kohapealt välja. Eelnevalt oli see kellegi firmaauto, pärast ostu tõi omanik selle siia. Paraku oli see viis aastat tagasi ning enamus sellest ajast on masin seisnud. Läbisõit on Eesti mõistes nanomeetrites (145 000 km), seisukord väga hea – Austraalia autod isukalt ei roosteta ning ka siin seisis masin garaažis.

Holdeneid on Eestis vähem kui kümme ning tähelepanu on oma sõitudel saanud enam kui küll – tanklas tullakse juttu tegema, teetöölised peatavad, et pilti teha…

Puristid muidugi pistavad kriiskama – see on ju ainult V6, mahlapakk! Kui Holden, siis ikka V8! Kuid meie oludes on ka 3,6-liitrine V6 täiesti pädev, eriti kui ka libedamate ilmadega sõita. Kui vaja, läheb kiirelt kohalt, kui vaja, lööb kohapeal rattaid ringi.

Kastiga mudel kannab koduturul nime Ute ning on autoentusiastide poolt armastatud üle maailma – sellist kontseptsiooni naljalt ei leia ning on ime, et austraallased seda niigi kaua elus hoida suutsid. Kõnealune masin kannab mudelinimes lisa Thunder, mis toob nahkpolsterdusega istmed, navigatsioonisüsteemi ja suuremad veljed.

Parempoolset rooli ja sellise sõiduki arvele võtmist ei tasu ka karta – vaja on õiged tuled ning tüübikinnitus. Kuivõrd selliseid masinaid on juba Eestis arvel, peaks viimasega korras olema.

Müügihind on umbes sama, millega neid Austraalias osta saab, kusjuures tootmise lõpetamisest tulenevalt on hinnad üles minema hakanud – ja Eestisse toomine ei ole odav lõbu. Niigi madalast hinnast tulenevalt seega tingida pole mõtet üritada, müügiga kiiret ei ole – aga omanik annab hea meelega ohjad üle kellelegi, kes haruldusega vääriliselt tegeleda jõuab.

Ford F-150 – tehnika kui uus, väljast ehe

Kuna selle masina omanikku ei õnnestunud telefonitsi tabada, pole kahjuks lisaks kuulutuses toodule uut infot jagada. Masin on toodud USA-st, evib 6,6-liitrist V8-t ning see on paaritatud neljakäigulise automaatkastiga.

Tõsi, loo alguses mainitud nobedus on just täpselt selle tõttu mööndustega – kuigi liitreid on mehiselt, on jõud ajastule vastav. Tegu on Fordi 335-seeria 400-kuubikulise mootoriga, mis pakub erinevate allikate väitel vaid 149-169 hobust, kuid samas täiesti adekvaatsed 400 Nm.

Tehnika on põhjalikult korda tehtud – mootor on saanud kapitaalremondi käigus uued saaled, kolvid, klapid, nukkvõlli, õlipumba jpm. Käigukast on samuti remondi läbinud ning väidetavalt toimetab, nagu tarvis.

Uued on ka karburaator, starter, radiaator, summutid, amortisaatorid ja palju muudki, rehvideni välja! Välimuse kohta aga kirjutab müüja, et see on meelega jäetud selliseks, nagu kasutus ja ilm ta kujundanud on – suutlikkusele vastav välimus, mis tuletab meelde, et tegu ei ole (vähemalt veel) garaažikuningannaga.

Lahtiütlus: käesolev artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole mõeldud soovitusena mainitud autosid osta, müüa ega vahetada. Accelerista.com ei vastuta käesolevas artiklis sisalduva teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Fotod: omanikud

blank

Erialalt filmiprodutsent, hingelt autoentusiast. Lõpetanud rahvusvahelise magistriprogrammi filmitootmise erialal, kuid kiired ja vihased autod on kireks sünnist saati. Juhib Acceleristat alates 2020. aastast, tegeleb hobiautodega ja teeb võimalusel ka mõne kiirema ringi või mitu.

KOMMENTEERI SIIN