Neljapäev, 5. detsember 2024
Maailmas liigub legend, et pärast tuumasõda jäävad alles ainult prussakad ja Isuzu KB kastikad. Just selliste sõnadega algab meie seekordse nädala paari vanemat autot pakkuv kuulutus. Vaadates müüdava sõiduki vanust ja seisundit võib selles reklaamimaigulises lauses olla päris suur kogus tõtt.

Isuzu on kastikaid tootnud üle nelja aastakümne. Mudeliseeria nimetus on vahepeal muutunud, aga suurepärased geenid on säilinud nimele vaatamata ning tundub, et põhiväärtused on säilinud ka viimases põlvkonnas.

Isuzu D-Max 2021

Esimene Isuzu päris kastikas valmis 1972. aastal ning sai nimeks Faster, ehkki tegu polnud kuigivõrd kiire autoga. Sõiduautodel baseeruvaid avatud tagaosaga sõidukeid oli toodetud varemgi, kuid Faster ehitatigi pikapiks. Autot turustati Ühendkuningriigis Bedfordina ning kus ameerikapärased nimed paremini müüsid, kandis see nime Chevrolet LUV, ehkki erinevused olid üksnes kosmeetilised.

Mida põlvkond edasi, seda populaarsemaks sõiduk muutus ning Isuzu KB, mis oli alates teisest põlvkonnast (1980-1988) Fasteri asemel levinum mudelinimi, toodeti üle sajandivahetuse. Kolmandat põlvkonda (1988-2002) müüdi juba üle kahekümne erineva nime alt (sh ka Opel, Honda ja Jiangling) ning toodeti nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja loomulikult Aasias (Euroopasse ja Austraaliasse üksnes imporditi). Viimane KB pandi kokku Kolumbias aastal 2010.

D-Max asendas KB

KB ametlikuks järeltulijaks sai 2002. aastal Tais esitletud ning sealsamas ka tootma asutud Isuzu D-Max. Esimest põlvkonda (2002-2012) müüdi Euroopas Isuzu nime all ning tegu oli toona ühega vähestest pikapitest, millele võis seaduslikult sappa haakida kuni 3-tonnise haagise (tõsine müügiargument).

Lisaks toodeti pikapi baasil ka 7-istmelist maasturit Isuzu MU-7, mida aga müüdi ainult Kagu-Aasia turgudel. Mootorivalik ulatus 1,9-liitrisest turbodiislist (Hiinas) kuni kolmeliitriseni, kuid Austraalias, kus bensiin on odav ja traditsioonid teised, pakuti lausa 3,6 l ottomootorit.

Teist põlvkonda esitleti 2011. aastal ning selle näol oli tegu peamiselt Ameerikas turustatud Chevrolet Colorado sõsarmudeliga. Teljevahe pikenes kõigil kereversioonidel ning jõulisemalt hakati rääkima ennekõike metsa ja põllule mõeldud autol ohutusvarustusest (lisaks elementaarsele ABS-ile ja ESP-le sai auto pidurdusassistendi, mis oskas hinnata sõiduki koormatust ning seeläbi paremini pidurdusjõudu rataste vahel jagada.

Auto oli saadaval tervelt nelja varustustaseme, kolme kabiini ning kolme veoskeemiga. 11. oktoobril 2019 tutvustati Tais (kus siis veel!) aga uut, kolmanda põlvkonna Isuzu D-Maxi, mis väisas detsembris 2020 ka Eestit.

Isuzu Pick Up KB D 47 2.2 45kW

Müügiks pakutav on praeguse D-Max eelkäija, mida müüdi Euroopas peamiselt KB nime all. Tegu on teise põlvkonna lõpuaastate autoga, millel vähemlevinud võimsam 2,2-liitrine 45 kW mootor. Tänase päeva standardite kohaselt tundub väga lahja, kuid toona oli tegu tippmudeliga!

Auto on toodud Rootsist 5 aastat tagasi ning müüja kinnitusel on mootor, kast ja sillad ehk ühe liiklusvahendi tähtsaimad osad väga heas korras ning auto käivituvat poolest pöördest. Küll aga tegevat muret rooste, mis auto vanust ning aastaringset kasutust arvestades ei ole mingi üllatus.

Autol on tulenevalt oma eripärast potentsiaali väga mitmesuguseks kasutuseks – siiski eeldades, et tegu saab olema hobisõidukiga. Igapäevaselt suure koormaga pikki vahemaid läbima on mõttekam osta uuem ja tunduvalt võimekam D-Max.

Uus Isuzu D-Max

Kastikate turul valitsev trend suunab neid üha enam karmide tööloomade poolt elustiilisõidukiteks ning uus, kolmanda põlvkonna D-Max ei ole ses osas erand. Märksõnad on rohkem turva- ja mugavusvarustust ning kvaliteetsem sõitjateruum, mis peavad ligi meelitama ka neid ostjaid, kelle esimene eelistus on senini olnud robustne maastur.

Kui tippvarustuses on autos JVC helisüsteem koos kaheksas suunas elektriliselt reguleeritavate nahkistmete ja 9“ keskekraaniga, siis ka odavamatel varustustasemetel on olemas kohanduv püsikiirushoidja ning rajahoidik. Viimane töötab paremini kui paljudel sõiduautodel ning hoiab auto kenasti parempoolse serva lähedal.

Eestisse jõuavad 1,9 l turbodiiselmootoriga varustatud autod, mis vastavad nüüd heitmenormile Euro 6d. Käike on alati kuus, vahetus toimub käsitsi või automaatselt. Külm jõuallikas teavitab naabreid väga häälekalt oma joomakommetest, kuid ühtlaselt liikudes taltub ning sõitjateruumi müratase ei erine oluliselt sõiduauto omast. Isuzu diiselmootorid on aga alati aeglaselt soojenenud ning see pole uue auto puhul kahjuks muutunud.

Kõrgem 24 cm kliirens (madalaimast kohast!) tähendab ühest küljest, et lühemat kasvu inimesed võivad autosse pääsemiseks hakata nõudma täiendavate astmelaudade paigaldamist, kuid teisalt tagavad 5mm karterikaitse ja suuremad peale- ja mahasõidunurgad üsna muretu kulgemise igasugustes oludes. Testi käigus õnnestus vaid mõnel korral raske ninaosaga auto tagarattad puksima saada, kuid päriselt vajadust nelikveo lülitamise järgi ei tekkinudki.

Munakivitestist* ei pääse meil ka kastikas! Seda suurem oli jahmatus, kui eeldatavalt robustne kastiauto läbis testilõigu hindele 5! Pisut järele mõeldes pole seal aga midagi väga üllatavat, sest auto varustatakse alati tänapäeva mõistes pigem väikeste 18-tollise läbimõõduga velgedega, üksnes materjal ja viimistlus sõltub varustusest.

Lamava politseiniku ületamine toimub peaaegu märkamatult. Isuzu lubadus oluliselt paranenud sõitjateruumi kvaliteedist peab paika.

Kokkuvõtteks: auto on saanud uued vedrud, roolisüsteemi ja esisilla ning tugevama kere (auto ei väsi raskema töö puhul). Mootor on tõhusam, kastid ja nelikvedu kiirem, millele lisanduvad täielikult lukustatavad diferentsiaalid. Sees on sõiduautolikum olemine, oluliselt paremad materjalid, auto nagiseb vähem ja kestab kauem.

Uue D-Max hinnad peaksid algama 29 900 eurost ning lõppema kümne tuhande võrra kõrgemal. Viimasel lisavarustuspakette enam pole – kõik vajalik on juba hinna sees olemas. Seetõttu tasub kastikat soetades vaadata mitte ainult hinda, vaid ka kõike seda, mida selle eest saab. Ses osas on Isuzu D-Maxile vastaseid raske leida.

* Munakivitest – sõidetakse ühtlasel 50 km/h kiirusel uute munakividega kaetud asulateel. Hinnatakse auto sõitjateruumi kostvaid helisid (kolksud, klobinad jms) ning nende häirivust.

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.