Esmaspäev, 20. mai 2024
10. mai õhtul võis meie lõunataevas näha imelisi virmalisi: äärmuslik magnettorm vallandas erakordse värvidemängu. Miks magnettorm tekib ja kuidas Maad mõjutab? Kogusime kokku peotäie tunnustatud teadlaste ja sünoptikute selgitusi. Virmalisi saab tõenäoliselt ka 11. mai hilisõhtul oma silmaga näha.

10. mai õhtul tabas meie planeeti tugevaim päikesetorm alates 2003. aastast, teatas Ameerika Ühendriikide ilmauuringute organisatsioon NOAA. Viie palli skaalal oli tegu oli äärmuslikult tugeva (ekstreemse) tormiga.

NOAA kosmoseilmaennustajad on täheldanud vähemalt seitset Päikesest väljuvat koronaalmassi (CME), mille esimesed mõjud jõudsid Maale reede keskpäeval ning kestavad kuni pühapäeva, 12. maini 2024.

Geomagnetiline torm ehk magnettorm on mõnest minutist paari ööpäevani kestev Maa magnetvälja tugev korrapäratu muutumine. Geomagnetiliste tormide põhjuseks on Päikese tugevatest loidetest alguse saavad päikesetuule puhangud ehk päikesetormid. Inimsilmale imetlemiseks tekivad magnettormiga koos ka virmalised.

Äärmuslikult tugev G5 magnettorm tabas ööl vastu 11. maid kogu planeeti. Sünoptik Kairo Kiitsak kirjutas, et see on tugevaim magnettorm, mis on Maad tabanud alates 2003. aasta oktoobrist.

Maa magnetväli on praegu väga rahutu – päikesetuul häirib magnetvälja, tekitades magnettorme ja virmalisi. Kairo Kiitsak soovitab huvilistel jälgida ka kosmoseilma veebilehte Space Weather.

“Öösel põhjustas veel päikesepleki piirkond 3664 X5,89 tugevusega purske, mis on käesoleva päikesetsükli tugevuselt teine purse. Võimalik, et ka sellel päikesepurskel on Maa-suunaline komponent. Tugevaim purse registreeriti 23.02.2024 ja selle tugevuseks oli X6,37,” lisas sünoptik.

Seekordsed virmalised olid erilised ka selle poolest, et algasid lõunataevast ning neid nähti ka näiteks Kuubal ning USA lõunaosariikides.

X-Ray graafik. Allikas: NOAA
Mis toimub magnettormi ajal?

Indrek Kolka, Tartu observatoorium kaasprofessor on selgitanud magnettormi ajal toimuvat nii: Ülikuumast gaasist koosneva Päikese pinnale ilmuvad magnettormi ajal tumedamad laigud ehk rahvasuus päikeseplekid. Mida aktiivsem on päike, seda rohkem on ka plekke.

Teaduskeeles on plekid elektriliselt laetud plasma plahvatused, mis omakorda on seotud Päikese magnetvälja iseärasustega – laias laastus on see samasugune nagu Maal, aga plekkides on magnetväli erinev.

Päikese plekkide kohal on magnetvälja silmused – jõujooned väljuvad suhteliselt väikesel alal ning keerduvad kohe tagasi. Kui Päikese pinna liikumiste tõttu satuvad jõujooned üksteise lähedale, võivad need sassi minna.

Sassiminekuga kaasnebki magnetvälja energia plahvatuslik vabanemine ning laetud osakesed kiirendatakse Päikese pinnalt eemale.

Kui plahvatus sünnib piirkonnas, mis juhtub olema “näoga” Maa poole, võivad laetud osakesed paari päevaga meie lähikonda jõuda.

Päikesepleki piirkond 3664 mis põhjustas X5,89 tugevusega purske. Allikas: SolarHam, Kairo Kiitsak

Kui laetud osakeste voog – prootonid ja elektronid – jõuab Maale, hakkab rolli mängima Maa enda magnetväli, mis toimib püünisena, ning osakesed hakkavad mööda planeedi magnetvälja jõujooni magnetpooluste poole liikuma.

Liikumisel tekitavad need omakorda magnetvälja, mis Maa magnetväljaga vastastikku mõjudes hakkavad üks teist häirima. Muutuv Maa magnetväli võib näiteks elektri ülekandeliinidega lõikudes tekitada lisavooluimpulsi ja “kaitsmed välja lüüa”. Ohus võivad olla elektroonikaseadmed, häiritud raadioside ja telepilt.

Magnettorm tervist eriti ei mõjuta

Teadlased ei ole päris ühel meelel selles osas, kas ja kuidas magnettormid inimeste tervist mõjutavad. Teada on, et tundlikumatel tekib magnettormipäevadel erinevaid vaevusi.

Südame arütmia, kõrgem vererõhk, migreenihood, uimasus, väsimus, ka ärevus ja depressiooni süvenemine on vaevused, mille üle enim kurdetakse.

Kas see kõik on tegelikult ka seotud magnettormiga või pigem teadmisega, et on tormipäev – sellele ei olegi teadlastel ühest vastust.

Tallinna tehnikaülikooli teadlased on hiljuti uurinud päikese loidetest tekkivate magnettormide mõju inimestel ja jõudnud järeldusele, et kaebused esinevad umbes viiendikul või kuni 30%. See peaks olema matemaatikat õppinute jaoks hea uudis: enamust inimesi magnettormide esinemine ei mõjuta. Elu läheb edasi.

Huvilistel tasub 11. mai hilisõhtul taas öötaevast vaadelda, on lootust et virmalised – põhjapoolusel on nende ilus ladinakeelne nimi Aurora Borealis, lõunapoolusel Aurora Australis – Maa atmosfääris taas tantsivad. USA kosmoseilmakeskus NOAA pakub reaalajas virmaliste esinemise võimalikkusest teavet.

Nutitelefoniga öötaeva pildistamise nippe võib lugeda siit.

Fotod: Ylle Rajasaar/iPhone 15Pro

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN