Luuletaja ja muusik EiK paneb iganädalaselt kokku umbes 30-minutilise sõidumuusika playlisti, mida autos olles, rattaga pedaalides, pargis jalutades või ka kodus toimetades kuulata. Iga loo juures on lühike kirjeldus, miks just see pala kuulajat kõnetada võiks. Ava Spotify, vajuta “mängi” nuppu ja naudi!
Jaanuar hakkab lõppema ning aasta on tasapisi tuure üles võtmas – see tähendab kahtlemata ka uut muusikat! Kui tänasest valikust paistab väheks jäävat, soovitan soojalt minna ja üle kuulata varasemates sõidumuusika playlistides tutvustatud laulja Matt Maltese’i värsked singlid tema peagi ilmavalgust nägevalt uuelt albumilt ja funk-grupi Vulfpeck värske plaadi “Schvitz“! Nüüd aga veedame pool tundi seitsme uue ja vana pärli seltsis. Eelmise nädala lugudega saab tutvuda siin: EiK soovitab: Sõidumuusika – aga mitte ainult – 3/2023
Marxist Love Disco Ensemble “1905”
Korralik uimane andmine: itaallaste nägemus Ida-Euroopa 80ndate post-diskomuusikast segatuna Vahemere muusikakultuuriga. Paras kurioosum, aga samas kõlab küll natuke koduselt ning võtab jala tatsuma.
Vaiko Eplik “Must maagia”
Eplik lubab märtsi alguses uut plaati, mis võrreldes varasematega tuleb pisut pikema pausi järel, mainides seejuures, et pakub seal “klišeesid, mida julgeb pidada enda omaks”. “Must maagia” ongi esimene singel tollelt sooloalbumilt nimega “Klišeed”. Nagu lubati plaadi kohta, nii on ka värske pala täiesti tõupuhas Vaiko Epliku muusika, kummitavate süntekate, akustilise kitarri ja äratuntavate järgnevustega. Samas julgen rahuliku südamega seda soovitada!
Mac DeMarco “Vancouver 3”
Mac DeMarco paistab olevat oma karjääriga selles faasis, kus ta on juba piisavalt pikka aega püsinud mainstreamis, et nii mõnelgi hakkaks ta muusikast villand saama, samas pole aeg ka veel sealmaal, et märgilistest lugudest saaks tõsine klassika. Nüüd on kõige õigem hetk pisut hinge tõmmata ja avaldada hoopis üks mõnus plaat instrumentaalmuusikat. Ja seda autor ka tegi. Neli päeva tagasi ilmunud “Five Easy Hot Dogs” on pisut üle poole tunni macdemarcolikult laisa põksuga instrumentaale, täpselt paras mõttemuusika ühe lühikese jalutuskäigu või sõidu taustaks.
Art Feynman “Love You Even More”
Väike kaja vokaalil, koduselt mürase kõlaga taust – mida enamat olekski tarvis? California alternatiivmuusiku Luke Temple’i alter ego viib meid siin loos sõidule läbi sisekosmose, kus natuke multifilmilik muusika kohtub killukese psühhedeeliaga.
Jan Helsing “Tere”
Kuulake sõnu! Ma siiralt loodan, et see eesti indiebänd suudab end peagi taas kokku võtta ning anda välja uue plaadi – eelmise ja üle-eelmise vahel oli umbes 5 aastat, niiet nüüd on taas lootust. Seniks on nende 2019. aastal ilmunud album “Käed” tõeline tujutõstja, eriliselt oma soojade lohutavate sõnadega, kust ei puudu ka viide kergele naivismile.
SOIL & “PIMP” SESSIONS “16 Blues”
Hea progresseeruv kulgemine pea alaspidi läbi suitsuse jazzibaari. Ma ei saa sõnakestki aru, mida solist laulab, aga mängivad ikka imehästi.
Dagö “Tõuseb traavile”
See Eesti kultusbänd on ka viimaks kõik oma plaadid digiplatvormidele üles pannud, mis oli minu jaoks tõeline nostalgialaks. Mul on lapsepõlvest alates CD-de olemas kõik Dagö albumid peale “Joonistatud mehe”, mis kuidagi vanemate automakis mängides kaduma suutis minna. Nüüd kuulen üle kümne aasta neid kaotatud lemmikuid uuesti ja tunne on tõesti, nagu sõidaksin põngerjana isa kõrval ta hallis Subaru Foresteris, ainult et sõnade sisu, tagamõtted, kibestumus, rõõm ja huumor jõuavad pisut selgemini kohale.
“kord üles leiad oma valged hobused
ja tuules helisema hüüad kuljused
kui tõused traavile sa uhkes uljuses
ja läed ja näed, kui selgeks muutub pea
sa tagasi ei enam karda vaadata
ei kurjad kummitused sind saa haarata
näed sina neid, kuid nemad kinni sind ei saa
sest neid su teid nad leida eal ei tea”
