Luuletaja ja muusik EiK paneb iganädalaselt kokku umbes 30-minutilise sõidumuusika playlisti, mida autos olles, rattaga pedaalides, pargis jalutades või ka kodus toimetades kuulata. Iga loo juures on lühike kirjeldus, miks just see pala kuulajat kõnetada võiks. Ava Spotify, vajuta “mängi” nuppu ja naudi!
Muusikat selle suve väidetavalt ühesse kuumima ilmaga päeva, popist rokini. Nautige kauneid helimaastike ja ärge unustage piisavalt palju vett juua!
Eelmise nädala playlistiga väheke vihmasemasse miljöösse saab tutvuda siin: EiK soovitab: Sõidumuusika – aga mitte ainult – 27/2023. Kõigi sõidumuusika playlistide laulud saad mängima panna siin: KOGU SÕIDUMUUSIKA.
City Park “Holding Me High”
Hea leebe laksakas, mis sobib pühapäeva pärastlõunasesse leitsakusse kui valatult. Otse Amsterdamist kuttidelt, kes armastavad minimalistlikke gruuve ja seda erilist atmosfääri, mis tekib mõnel pehmel suveööl läbi pargi kõndides.
The Libertines “Music When The Lights Go Out”
Pisut klassikalist briti rokki 00ndate algusest – meloodiline, kohati pungilikult vihane tervik, mille kandvad elemendid ujuvad kogu aeg joobnult üksteisest mööda. Täpselt see tunne, mida tegijad ilmselt ka seda pala kirjutades taotlesid: kui baaris pannakse varahommikul taas tuled põlema ning viimastel uimastel on aeg hakata otsima koduteed.
Olivia Dean “Ok Love You Bye”
Sillerdav ja selgekõlaline UK pop, millele annavad tooni säravad rütmipillid ja elav bassiliin, mis ei lase sellel ühtlasi ka liialt läägeks ja iseloomutuks muutuda.
Stro Elliot “Soul II Stro”
Laid back amps klassikalist instrumentaalset hiphopi lääneranniku produtsendi ja räppari Stro käe alt. Tõeliselt hästi leitud ja toimima pandud loop, mida võib korduse peal uuesti ja uuesti mängida, ikka paneb pea nõksuma.
The Mattson 2 “Wavelength”
2 äravahetamiseni sarnast kaksikut, Jared ja Jonathan Mattson ning kaasaegne psühhedeelne jazz. Praegu ei oskagi rohkemat soovida, istuks vaid aias ja kuulaks, kuidas need muusikud ilusasti gruuvivad.
Alice Phoebe Lou “Lose My Head”
Alice Phoebe Lou andis välja veel ühe üheksa laulu pika äärmiselt “alicephoebelouliku” plaadi. “Lose My Head” on funky (eriliselt selle jõhkralt kena bassiliini pärast) ja kaasahaarav lugu vanadest tuttavatest teemadest nagu haavatavus ja suure kirega kaasnevad lükkamise ning tõmbamise mängud.
Grian Chatten “Fairlies”
Lõpetuseks mu meelest kõige ägedam pala siin rubriigis korduvalt mainitud iiri post-punk bändi Fontaines D.C. ninamehe hiljuti ilmunud esimeselt sooloplaadilt “Chaos For The Fly”. Tempokas, meeleheitlik ja samas on kogu kompotti segatud maitsekas iiri rahvamuusika touch, mis üllataval kombel toimib täiesti metsiku niidukina. See on mind viimasel ajal nii jõhkralt inspireerinud, et ehk hakkangi veel lähiajal ise samuti post-punk plaati kokku panema.
