Luuletaja ja muusik EiK paneb iganädalaselt kokku umbes 30-minutilise sõidumuusika playlisti, mida autos olles, rattaga pedaalides, pargis jalutades või ka kodus toimetades kuulata. Iga loo juures on lühike kirjeldus, miks just see pala kuulajat kõnetada võiks. Ava Spotify, vajuta “mängi” nuppu ja naudi!
Kevadiselt soojad tuuled toovad selleks nädalalõpuks muusikas unenäolisust ja tantsimiskõlbulikku diskot, aga ka lärmamist trummimasinate ja efektiplokkidega. Vaatame kohe, mida uut pakutakse!
Eelmise nädala muusikavalik on siin: EiK soovitab: Sõidumuusika – aga mitte ainult – 11/2023, kõigi nädalate sõidumuusika on saadaval siin playlistis: KOGU SÕIDUMUUSIKA.
TamTam “Little Blue Box”
Noorte jazz-muusikute Anett Tamme ja Karl Tammaru paar aastat väldanud muusikaline ühisprojekt jõudis äsja oma debüütalbumini. Minimalistlikud nokturnid basskitarri ja unenäoliste vokaalidega sulavad kokku ühtlaseks mõnusalt uimaseks tervikuks, mõjudes kui soe dušš, mis teeb hingele pai ja mõistusele restardi.
Yves Tumor “Lovely Sewer”
Yves Tumori uus album on kohal. Kahe-kolme noodi peal plärisevad bassikäigud, vihased trummimasinad ja post-pungi hõng segatud peamiselt pigem raadiopopile omaste viimse detailini puhastatud vokaalidega. Selle plaadiga võib reisida tagasi 80ndatesse, hüpata ringi 90ndate grunge taustal ja põigata samas ka tulevikku, kus muusika on kontseptuaalne, eklektiline ja ilma kindla struktuurita. Suurepärane tasakaal jõhkra eksperimenteerimise ja lihtsasti meeldejäävate meloodiate vahepeal.
Pale Saints “Kinky Love”
90ndate dream popi, avant-folgi ja psühhedeelia üks omanäolisemaid tegijaid Pale Saints valmistas terve hulga plaate, kus kõlavad võrdlemisi verdtarretavad sõnad ja kriiskavad kitarrid, kuid nende tuntuim lugu on hoopis teisest mastist. “Kinky Love” on samamoodi pisut kõhe ja veider, kuid ühtaegu ka siidine ja armas, üks tõeliselt hästi välja kukkunud slow jam.
Unknown Mortal Orchestra “Weekend Run”
UMO uus plaat sai ka vahepeal valmis! Umbestäpselt tund aega lugusid, kus kohatäiteks ja värvi andmiseks kõlab iga natukese aja tagant mõni pikem instrumentaalne interlüüd või repriis, mis juhatab välja ja sisse klassikalist kergestikuulatavat indie‘t. “Weekend Run” on ehk kõige paslikum pala enne saabuvat nädalavahetust ja annab hästi aimu muusikast, mida autori viiendalt albumilt leida võib.
Skrillex, Yung Lean, Bladee “Ceremony”
Vahelduseks natuke popikat garage-biiti. Kes mäletab villemdrillemi ja Elina Borni hitti “niiea”, tunneb siin ära ka seal kasutuses olnud Splice’i platvormilt allalaetud vokaalisämpli – välismaa superstaarid on otsustanud sama heli kasuks ning see sõlmib loo “Ceremony” ilusasti kokku.
Artis Boris, Rita Ray “Can You Dance?”
Riiast pärit jazz-klaverivirtuoos, kes on mänginud sisuliselt kõigis olulisemates funk– ja soul-koosseisudes, mis Eestis üldse viimastel aastatel tegutsenud on, otsustab hakata tegema biite ja istuda sünteka taha. Jõud ühendatakse aasta naisartisti ja siinse souli- ning diskomuusika kuninganna Rita Rayga ning sünnib üks paras laksakas, millega esimesi julgeid tantsupõrandale meelitada. Elagu Eesti funk!
Part Time “Cassie (Won’t You Be My Doll)”
Lõpetuseks pisut pretensioonitut magamistoa-poppi. Kaome nendesse kaunitesse heliefektidesse.
