Luuletaja ja muusik EiK paneb iganädalaselt kokku umbes 30-minutilise sõidumuusika playlisti, mida autos olles, rattaga pedaalides, pargis jalutades või ka kodus toimetades kuulata. Iga loo juures on lühike kirjeldus, miks just see pala kuulajat kõnetada võiks. Ava Spotify, vajuta “mängi” nuppu ja naudi!
Vahepeal jäi nädala jagu muusikat vahele – seiklesin paar päeva Islandil ja kogusin ideid. Siia märgatavalt soojema kliimaga Eesti kevadesse naastes tekkis aga kange tahtmine kuulata midagi rahulikku ja sillerdavat, niisiis on selle nädala muusikakogus fookus peamiselt elektroonikal ja ambientil, sekka lõputuna näivat funk-põksu ja pisut rahustavat klassikat. Võtame hetkeks aja maha ja laseme kõrvadel neis helides puhata.
Eelmise korra sõidumuusikaga saab tutvuda siin: EiK soovitab: Sõidumuusika – aga mitte ainult – 15/2023. Kõik sõidumuusika esitusloenditesse kogunenud laulud leiab siit: KOGU SÕIDUMUUSIKA.
Idris Muhammad “Could Heaven Ever Be Like This”
Alustame pisut tempokamalt: üks läbi aegade kõige produktiivsemaid jazz-funk-trummareid ja tema aegumatu hitt, mida võib rahumeeli korduse peale mängima panna, olgu see siis ühest punktist teise liikumise taustaks või seistes paigal keset seda kiikuvate rütmidega edasiveerevat maailma.
Luurel Varas “Timeout”
Osavalt visuaalkunsti ja muusikat siduv produtsent Luurel Varas tuli lagedale uue instrumentaalide plaadiga ja see on üks tõeliselt magus amps. Seda konkreetset lugu kuulasin aastaid tema Soundcloudi kontolt, tavaliselt näiteks arvutis töötamise juurde, et rahulikult keskenduda, kuid nüüd sain selle lõpuks ka oma põhilistesse Spotify esitusloenditesse lisada. Mõnus muusikaline meditatsioon, justkui oleksid kuhugi allveelaeva masinaruumi tukkuma jäänud – muuseas sobib ka näiteks lennukis kuulamiseks, proovisin järele!
J. S. Bach, Glenn Gould “Concerto For Piano & Orchestra No. 5 in F-minor: II Largo”
Vahelduseks nn “hardware ambientile” pisut Bachi, 20nda sajandi ühe tuntuma ja hinnatuma pianisti esituses. 1972. aastal ilmus Kurt Vonneguti legendaarse romaani põhjal film, mis muuseas oli üks kahest ainsast linateosest, millele Glenn Gould heli lõi. Nii õrnalt ja tabavalt mängitud, et seda õigel momendil kuulates võib olla tegu tõsiselt elumuutva kogemusega.
Ryuichi Sakamoto “20220123”
Üks viimaseid Sakamoto sulest ilmunud plaate “12” sobib samuti suurepäraselt tänasesse puslesse. Kui vähegi aega on, soovitan siiralt läbi kuulata, see muusika võtab hingetuks.
Ragnhildur Gísladóttir, Björgvin Halldórsson “Ég gef þér allt mitt líf”
Viimase looga tõstame taas pisut tempot ja meeleolu ning rändame Islandi 80ndatesse. Head lääged sõnad nagu “Ma annan sulle kogu oma elu,” aga gruuvib väga lõbusalt.
